Jaan Männik: 2018 valimiste vaheline aasta, mis otsustab tulevase riigikogu jõujooned

Jan 16

Viimased aastad on Eesti poliitika jaoks olnud tormilised ning puhkepausideta. Sisuliselt 2013. aasta kohalikest valmistest alates pole vahepealsel ajal olnud ühtegi hingetõmbeaastat või ka kuud, sest üks valimistsükkel on asendunud kohe teisega. 2016. aasta, mis pidi justkui kaasa tooma kerge pausi, asendus ju teadupärast presidendivalimiste maratoniga, mis kestis mitmeid kuid ning viis erakondade kandidaate üle kogu Eesti. 2018. aastal saavad järjestikku jooksvad valimised hetkeks läbi ning tänavu ühtegi riikliku tähtsusega valimist ei toimu. Eksivad aga need, kes arvavad, et valimiste puudumine tähendaks pausi ja puhkust kampaanias.

Väljakutse valitsusele

Alanud aasta on kindlasti määrava tähtsusega tänasele koalitsioonile. Kui veel mullu oli koalitsiooni sees näha teatavat otsustega kiirustamist, mis tõi kaasa segadust, siis tänavu peaks seis olema teistsugune. Sihid on valitud, prioriteetsed tegevused on paigas ja ülimalt tähtis on ka asjaolu, et 2018. aastal saab toimetada juba täielikult selle liidu loodud riigieelarve alusel. Nüüd on tähtis valitud suurte otsustega edasi liikuda.

Positiivseid muudatusi on ka juba näha. Alates jaanuarist tõusis enamiku inimeste maksuvaba tulu 500 euroni. Tegemist on  valitsuse kõige olulisema ja laiaulatuslikum reformiga, mis tõstab rahva heaolu ja toob kaasa  võrdsema ühiskonna. Maksureformi ja üldise palgakasvu tulemusena tõuseb 2018. aastal keskmine netopalk 12% võrra ja uuenenud maksupoliitikast võidavad üle 80% töötajatest ehk inimesed, kelle sissetulek on igakuiselt kuni 1 776 eurot. Enamik töötajatest võidab igal kuul 64 eurot. Tegemist on hüppelise edasiminekuga.

Meedias on püütud luua fooni, justkui tähendaks ellu viidav maksureform pensionäridele sissetulekute vähenemist, kuid see ei vasta tõele. Maksureformist võidab üle 40% pensionäridest ning veel 51 protsendil eakatest jääb netopension samaks. Tõsi on see, et tänasest enam hakkab tulumaksu maksma hinnanguliselt 6-7% kõigist pensionäridest, kelle pension ja töötasu kokku ulatub üle 1352 euro. Ma möönan, et tegemist ei ole ideaalse olukorraga, kuid see on samm solidaarsema ühiskonna poole.

Erinevaid kasvavaid toetuseid võib uuest aastast leida teisigi, eesotsas lastetoetuste kasvuga, kuid tõuseb ka hambaravitoetus ja kehtima hakkab ka riigi abi matuse korraldamisel ehk nn matusetoetus. Kindlasti tuleb mainida ka tasuta maakonnasiseseid bussiliine, mis rakenduvad 2018. aasta juulikuust.

Tasuta ühistransport on abiks maapiirkondadele

Juulist käivituv tasuta maakonnasisene bussitransport on üsna polariseeriv. Kahjuks jäävad antud idee vastaste argumendid üsna pinnapealseks, suutmata pakkuda lisaks kriitikale ka alternatiivseid lahendusi. On selge, et tegemist ei ole tuluprojektiga, mis riigile rahamägesid kokku ajaks. Samuti eksivad need, kes väidavad, et sellest võidavad bussifirmad, mitte maapiirkondade inimesed. Bussifirmad saavad teadupärast fikseeritud liinikilomeetri tasu ja nende sissetulek ei sõltu sellest, kui palju inimesi liinil sõidab. Tasuta ühistranspordi rakendamine on mõeldud inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks ja kulude vähendamiseks, mitte bussifirmade tulude suurendamiseks. 2016. aasta andmete põhjal tehti maakonnaliinidel ligikaudu 18 miljonit reisi. Seesuguse hulga sõitude tasuta vabastamine mõjub reisijate rahakotile väga tervitatavalt, andes neile võimaluse transpordiks kuluvad vahendid mujale suunata.

Kesknoored toimetavad üle kogu Eesti

Keskerakonna Noortekogu volikogu esimehena peatuksin hetkeks ka kesknoorte tegemistel tuleval aastal. Viimase veidi enam kui aasta ajaga on noortekogu vahepealsest unelusest ärganud ning toimetab taas aktiivselt üle kogu Eesti. Juba paari nädala pärast on meil toimumas aasta esimene volikogu istung, mis sel korral toimub Tartus. Aasta plaanidesse mahuvad infopäevad kõikides Eesti suuremates linnades, loomulikult osalemine noortele suunatud messidel ja erinevad tähtpäevadega seotud aktsioonid. Meie aktiivsus ei ole jäänud märkamata ka Eesti noortel, kes üha aktiivsemalt meiega kontakti otsivad. Näiteks on viimase poole aastaga meiega liitunud 72 uut noort liiget. Kui erakond vaatab alanud aastal järgmiste riigikogu valimiste poole, siis loomulikult teeb seda ka noortekogu.

Aasta ja kolm kuud valimisteni – kampaania käib

Järgmised riigikogu valimised võivad ju näiliselt olla kaugele – aasta ja kolm kuud – kuid tegelikkuses on kõikide erakondade tegevuses juba näha tõsiseid ettevalmistusi valmisteks. Hea näide selle kohta on Reformierakonna esimehe positsiooni ümber toimuv puntratants, mis tõi endaga kaasa Kaja Kallase kandidaadina üles seadmise. Saame näha, kas tegemist oli valestardiga või mitte. 2019. aasta valimised tõotavad aga tulla järjekordselt ääretult põnevad. Olen veendunud, et kui istuv valitsus jätkab alustatud reformide ellu viimist, Eesti inimeste sissetulekute suurendamist ja majanduse elavdamist, on neil parim platvorm järgmistel riigikogu valimistel tugeva tulemuse tegemiseks. Selleks tuleb tööd teha aga juba täna ja mitte kohelda 2018. aastat vaheaastana, millest miski ei sõltu.

Jaan Männik, majandus- ja taristuministri nõunik, Kesknoorte volikogu esimees

 

Leave your comments

0
terms and conditions.

Comments