Noored küsivad: millal lõpetame ühiskonna teadliku lõhestamise?

Mär 20

Poliitikutele heidetakse ette rahvuspõhist vastandumist ja eesti-vene kaardile mängimist. Samal ajal märgistab Eesti suurim ajakirjandusväljaanne Eesti Vabariigi juubeliaastal teise kodukeelega inimesi NSVL-i sümboolikaga. Taoline markeerimine on häbiväärne ja teadlikult ühiskonda lõhestav.

Enamik teise kodukeelega noori pole kunagi elanud nõukogude ajal, aga ometigi said Postimehelt märgi külge. Ka need noored on sündinud, kasvanud, õppinud ja töötanud Eesti Vabariigis. Mille poolest on nad halvemad, et neid peaks sildistama? Olenemata kodusest keelest laulame kõik koos meie vaba riigi hümni, käime valimas ja seisame vabaduse eest. Me oleme ühe riigi elanikud ega pea sobilikuks rahvuspõhist sildistamist ja vastandamist.

Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval tuleb vaadata tulevikku selle asemel, et jätkata vana vaenu levitamise ning klassikalise vastandumisega. Need võtted on kahetsusväärsel kombel olnud mitmete viimaste valimiste põhiteema. Tundub, et see on muutumas ka Eesti juubeliaasta fookuseks, kus tähistamine on asendunud vaenu õhutamisega. Kas tõesti soovime ligi 27 aastat pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ehitada müüre sildade asemel?

Meie fookuses peab olema majanduse jätkusuutlikkus, vaesuse vähendamine, ühiskonna üldise heaolu tõstmine, mitte ühiskonna lõhestamine. Taolisi juhtumeid peame avalikult taunima ja rõhutama asjaolule, et ka ajakirjanduslik väljaanne peab võtma oma tegude eest vastutuse, mille käigus paarist vabandavast reast ei piisa. Eesti on liialt väike, et jagada siin elavaid inimesed omadeks ja võõrasteks, sest nende kodukeel ei meeldi ühele või teisele.

Keskerakonna Noortekogu

Jan-Ander Kundla, aseesimees
Aleksandra Pavlova, aseesimees
Jaan Männik, volikogu esimees

 

Leave your comments

0
terms and conditions.

Comments (3)