Jan-Ander Kundla: asendame lõpueksamid kogukondliku praktikaga

Mai 25

Haridus- ja teadusministeeriumi poolt avaldatud mõte lõpetada põhikooli lõpueksamid on igati õigustatud suund muutmaks paremaks noorte vaimset tervist ning võimekust. Eksamid ei näita teadmisi, vaid pingetaluvust ning põhikoolis õpitut tuleb noortel niigi edasistel sisseastumistel rakendada.

Minu seisukoht on, et eksamid näitavad üksnes pingetaluvust, kuid hoopis olulisemad on õpilaste argumenteerimisvõime, arusaam teemadest, lai silmaring ning seoste loomine õpitu ja „tegelikkuse“ vahel. Kahjuks ei näita neid aspekte ükski eksam ning ehk on 9. klassi eksamid oma ajale jalgu jäänud ning tuleks leida alternatiivne ja kaasaegsem meetod.

Kui noor soovib edasi minna õppima gümnaasiumisse, on selleks sisseastumiseksamid, mis näitab põhikoolis õpitut, siis millise mõjuga on mitu kuud ennem toimuvad lõpueksamid? Kutsekoolides sisseastumisel vaadatakse hoopis hinnete keskmist - eksamid mängivad selles väga väikest rolli. Seega justkui polegi argumenteeritud põhjust 9. klassi eksamitele, vaid tegemist on mugava lähenemisega stiilis sest-alati-on-ju-nii-tehtud.

Üheks mõtlemapanevaks kohaks on see, et nii 9. kui ka 12. klass on haridussüsteemis üles ehitatud eelneva õpitu kordamiseks, kuid eesmärgiks on siiski eksamite hea sooritus, mitte noorele uute teadmiste andmine. Kui poleks põhikooli lõpus eksameid, saaksid noored terve kevade, mis mõeldud kordamiseks, kasutada uute teadmiste omandamiseks. Näiteks võiks olla kohustuslik kogukondlik praktika läbi vabatahtliku tegevuse. See laiendaks õpilase silmaringi, tõstaks harituse taset ning annaks paremad võimalused edasistes õpingutes.

Ärme põleta meie noori

"Kuna gümnaasiumid teevad oma sisseastumiseksameid juba enne põhikooli lõppu ja põhikooli lõpueksamite sooritamist, siis toob see õpilastele kaasa tarbetu lisakoormuse,“ tõdes Mailis Reps. Siinkohal on paslik rääkida ka sellest, et tänapäeval on üha süvenevaks probleemiks noorte vaimse tervise halvenemine ning selle põhjustajaks on ka liigne pinge lühikese aja jooksul. Noorele tekitab stressi eksamitulemuste ootamine, kuna ootused enda, õpetajate ja pere poolt suruvad lõpetaja seisu, kus kesine lõpptulemus ei rõõmusta kedagi - ja siin seisnebki ebaõnnestumise, väärtusetuna tundmise ja depressiooni alge.

Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmetel kuulusid 14.5% enesetapu sooritajatest noorte vanusrühma. Depressiivsus ning enesetaplikud mõtted kujunevad pikema aja jooksul, mille põhjustajaks võib olla ka õppetööst tulenev pinge. Koolikeskkond ei tohiks noort tõugata depressiivsuse poole, vaid vastupidiselt peaks hoidma tema vaimset tervist.

Nõustun ministriga, et on vaja jälgida põhikoolis õpilaste edasijõudmist läbi testide ning arengut perioodi jooksu, et tagada võimalikult hea valmisolek edasiseseks haridusteeks. „See tähendab paremaid võimalusi õpilase käekäigu pidevaks jälgimiseks ja õppe individualiseerimiseks," lisas Reps. Kindlasti tuleks pakkuda rohkem karjäärinõustamist ja tutvustada edasiõppimisvõimalusi ning mõista, et kõik noored pole samasugused. Kui läheneme individuaalselt, siis aitame kaasa suurima ressursi ehk inimressursi mõistlikule arengule. Väikeriigina me ei saa endale lubada läbimõtlematust ja inimeste läbipõletamist ajale jalgu jäänud süsteemi tõttu.

Samas tuleb 9. klassi lõpuks õpilaste põhihariduse omandamist tõendada ning mida riiklike eksamitele alternatiiviks pakkuda, kuid ehk on siin ka noortel omalt poolt midagi välja käia?

Jan-Ander Kundla, Kesknoorte aseesimees

 Jan-Ander Kundla, Kesknoorte aseesimees

Leave your comments

0
terms and conditions.

Comments (1)