Jan 16

Viimased aastad on Eesti poliitika jaoks olnud tormilised ning puhkepausideta. Sisuliselt 2013. aasta kohalikest valmistest alates pole vahepealsel ajal olnud ühtegi hingetõmbeaastat või ka kuud, sest üks valimistsükkel on asendunud kohe teisega. 2016. aasta, mis pidi justkui kaasa tooma kerge pausi, asendus ju teadupärast presidendivalimiste maratoniga, mis kestis mitmeid kuid ning viis erakondade kandidaate üle kogu Eesti. 2018. aastal saavad järjestikku jooksvad valimised hetkeks läbi ning tänavu ühtegi riikliku tähtsusega valimist ei toimu. Eksivad aga need, kes arvavad, et valimiste puudumine tähendaks pausi ja puhkust kampaanias.

Väljakutse valitsusele

Alanud aasta on kindlasti määrava tähtsusega tänasele koalitsioonile. Kui veel mullu oli koalitsiooni sees näha teatavat otsustega kiirustamist, mis tõi kaasa segadust, siis tänavu peaks seis olema teistsugune. Sihid on valitud, prioriteetsed tegevused on paigas ja ülimalt tähtis on ka asjaolu, et 2018. aastal saab toimetada juba täielikult selle liidu loodud riigieelarve alusel. Nüüd on tähtis valitud suurte otsustega edasi liikuda.

Positiivseid muudatusi on ka juba näha. Alates jaanuarist tõusis enamiku inimeste maksuvaba tulu 500 euroni. Tegemist on  valitsuse kõige olulisema ja laiaulatuslikum reformiga, mis tõstab rahva heaolu ja toob kaasa  võrdsema ühiskonna. Maksureformi ja üldise palgakasvu tulemusena tõuseb 2018. aastal keskmine netopalk 12% võrra ja uuenenud maksupoliitikast võidavad üle 80% töötajatest ehk inimesed, kelle sissetulek on igakuiselt kuni 1 776 eurot. Enamik töötajatest võidab igal kuul 64 eurot. Tegemist on hüppelise edasiminekuga.

Meedias on püütud luua fooni, justkui tähendaks ellu viidav maksureform pensionäridele sissetulekute vähenemist, kuid see ei vasta tõele. Maksureformist võidab üle 40% pensionäridest ning veel 51 protsendil eakatest jääb netopension samaks. Tõsi on see, et tänasest enam hakkab tulumaksu maksma hinnanguliselt 6-7% kõigist pensionäridest, kelle pension ja töötasu kokku ulatub üle 1352 euro. Ma möönan, et tegemist ei ole ideaalse olukorraga, kuid see on samm solidaarsema ühiskonna poole.

Erinevaid kasvavaid toetuseid võib uuest aastast leida teisigi, eesotsas lastetoetuste kasvuga, kuid tõuseb ka hambaravitoetus ja kehtima hakkab ka riigi abi matuse korraldamisel ehk nn matusetoetus. Kindlasti tuleb mainida ka tasuta maakonnasiseseid bussiliine, mis rakenduvad 2018. aasta juulikuust.

Tasuta ühistransport on abiks maapiirkondadele

Juulist käivituv tasuta maakonnasisene bussitransport on üsna polariseeriv. Kahjuks jäävad antud idee vastaste argumendid üsna pinnapealseks, suutmata pakkuda lisaks kriitikale ka alternatiivseid lahendusi. On selge, et tegemist ei ole tuluprojektiga, mis riigile rahamägesid kokku ajaks. Samuti eksivad need, kes väidavad, et sellest võidavad bussifirmad, mitte maapiirkondade inimesed. Bussifirmad saavad teadupärast fikseeritud liinikilomeetri tasu ja nende sissetulek ei sõltu sellest, kui palju inimesi liinil sõidab. Tasuta ühistranspordi rakendamine on mõeldud inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks ja kulude vähendamiseks, mitte bussifirmade tulude suurendamiseks. 2016. aasta andmete põhjal tehti maakonnaliinidel ligikaudu 18 miljonit reisi. Seesuguse hulga sõitude tasuta vabastamine mõjub reisijate rahakotile väga tervitatavalt, andes neile võimaluse transpordiks kuluvad vahendid mujale suunata.

Kesknoored toimetavad üle kogu Eesti

Keskerakonna Noortekogu volikogu esimehena peatuksin hetkeks ka kesknoorte tegemistel tuleval aastal. Viimase veidi enam kui aasta ajaga on noortekogu vahepealsest unelusest ärganud ning toimetab taas aktiivselt üle kogu Eesti. Juba paari nädala pärast on meil toimumas aasta esimene volikogu istung, mis sel korral toimub Tartus. Aasta plaanidesse mahuvad infopäevad kõikides Eesti suuremates linnades, loomulikult osalemine noortele suunatud messidel ja erinevad tähtpäevadega seotud aktsioonid. Meie aktiivsus ei ole jäänud märkamata ka Eesti noortel, kes üha aktiivsemalt meiega kontakti otsivad. Näiteks on viimase poole aastaga meiega liitunud 72 uut noort liiget. Kui erakond vaatab alanud aastal järgmiste riigikogu valimiste poole, siis loomulikult teeb seda ka noortekogu.

Aasta ja kolm kuud valimisteni – kampaania käib

Järgmised riigikogu valimised võivad ju näiliselt olla kaugele – aasta ja kolm kuud – kuid tegelikkuses on kõikide erakondade tegevuses juba näha tõsiseid ettevalmistusi valmisteks. Hea näide selle kohta on Reformierakonna esimehe positsiooni ümber toimuv puntratants, mis tõi endaga kaasa Kaja Kallase kandidaadina üles seadmise. Saame näha, kas tegemist oli valestardiga või mitte. 2019. aasta valimised tõotavad aga tulla järjekordselt ääretult põnevad. Olen veendunud, et kui istuv valitsus jätkab alustatud reformide ellu viimist, Eesti inimeste sissetulekute suurendamist ja majanduse elavdamist, on neil parim platvorm järgmistel riigikogu valimistel tugeva tulemuse tegemiseks. Selleks tuleb tööd teha aga juba täna ja mitte kohelda 2018. aastat vaheaastana, millest miski ei sõltu.

Jaan Männik, majandus- ja taristuministri nõunik, Kesknoorte volikogu esimees

 

Jan 16

Noorte roll ühiskonna ja poliitika kujundamisel on täna suurem kui eales varem. Osaletakse valimistel valijatena ja kandidaatidena, poliitikud esinevad meelsasti koolides, liitutakse erakondade noortekogudega ja kohalike noortevolikogudega. Tekivad küsimused, kui tugevad mõjutajad noored on ja kui palju neid poliitikas usaldatakse?

Demokraatlikus riigis on jaotatud ühiskondlik vastutus võimalikult laialdaselt. Võimalikult paljudel inimestel on olemas võimalus osaleda valimistel valijana või kandidaadina. Noorte kaasamine ongi üks võimalus kuidas seda teha. Uue huvigrupi kaasamine aruteludesse toob värskeid ideid ja teravamat arutelu. Kui noored on saanud ka võimaluse osaleda avalikus debatis, siis on nemad ka otsuste tegijate mõjutajad ja seetõttu on otsustajatel lihtsam teha valikuid ja arvestada noorte soove. Nii ei pea rahulolematu teismeline esimese asjana haarama kokku klopsitud plakatit ega kive, et oma tahtmist saavutada, vaid edastatakse oma tahtmine rahumeelselt. On väga tervitatav, et riik on usaldanud oma noori ja andnud vähemalt 16-aastastele õiguse hääletada kohalikel valimistel. Kohalikud teemad puudutavadki enim minuealisi ja nende kaasarääkimisel on noortel olemas teatud alusteadmised. Uued valijad tuleb tuua  ka valimiskasti juurde vähemalt kolmedel valimistel, sest uuringud näitavad, et siis tekib valijatel harjumus valimas käia. Aktiivsed kodanikud – see on ühiskonna võit!

Kuid viimastel kohalikel valimistel võis näha probleemi, et paljud jõud polnud keskendunud noori puudutavale temaatikale, sest sihtrühm on marginaalse suurusega. Reformierakond lubas Tallinnasse püstitada „põlvkondade maja“, kus on võimalik noortel heegeldada, kuid see pole tänapäeva noore meelistegevus. Nagu näha Reformierakonna valimistulemust, siis oma lubaduse elluviimiseks nad mandaati ei saanud.  Selliste juhtumite korral tekib piisava vanusega noorel enda võimed proovile panna ja ise kandideerida kohalikku volikogusse või isegi riigikogusse, et olla eakaaslaste huvide kandja. Valituks osutudes saab noor saadik seista just tema valijate südamelähedaste teemade eest. Riigikogu valimistel on suur roll ka erakondade sisedemokraatial, sest suletud valimisnimekirjade puhul on olulisel kohal ka kandidaadi koht üldnimekirjas, mis võib tagada koha parlamendis, kui noor ei pruugi saada piisavalt hääli oma kogenematuse tõttu. Keskerakonnas on seda põhimõtet järgitud ja tänu sellele on kõrget tähelendu teinud mitmed ministrid, riigikogulased ja säravad munitsipaalpoliitikud. Kui valija hindab enim noorust ja uudsust, siis ta peab kindlasti arvestama, milline erakondadest on enim noori oma valimisnimekirja kaasanud ja kas nad on seal lihtsalt koha täitmiseks või loodetakse, et nad on võimelised esindama noori. Valijal on võimalus anda oma häälega märku teistele erakondadele, et ka nemad peavad oma tegemistesse rohkem noori kaasama.

Levib väärarvamus, et kui noor liitub mõne erakonna noortekoguga, jagab valijatele sadu pastakaid ning selle tulemusel vegeteerib hiljem hästitasustatud nõuniku kohal. Samal ajal on meil suur mure, et Eesti riigis on puudus elukutselistest poliitikutest, kes oleksid pädevad riigi asjades osalema. Sellega ollakse ülekohtused n-ö poliitbroilerite üle, kes on otsustanud panustada oma vaba aega enda maailmavaate ja seisukohtade eest seismiseks. Huvitaval kombel ei teha sarnast kriitikat noorarstide suhtes, kes samuti tegelevad terve oma elu ühe erialaga. Kas me laseks inimesel enda südant opereerida pelgalt sellepärast, et ta on kuulus? Kas me usaldaks teda meie ühist rahakotti valvama? Kriitikanooled tuleb suunata hoopis noorpoliitiku poliitiliste seisukohtade suunas, mitte tema kogemuste pihta, mida ei saagi eeldada, et tal olemas on. Lisaks noorte tulek poliitikalavale aitab välja tuulutada seisakukopitust, mis võib rahva riigist võõrandada. Nooruki värsked ja kohati hulljulged ideed võiks mõjuda rahulolematule valijale kui sõõm värsket õhku, kuid sageli tekib raskusi oma sõnumite kohale viimisega, sest paratamatult võib jääda oma mõtetega üksi. Selleks tuleb leida mõttekaaslasi ja veenda neid, kes pole samal arvamusel.  Nii omandatakse väärtuslikku poliitilist kogemust. Mida rutem täidetakse kogemuste pagas, seda kiiremini ja tugevamalt langetatakse otsuseid tulevikus.  

Tänu noorte osalusele on muutunud poliitika seksikamaks – see pole asi, mida ajavad ainult eliiti kuuluvad hallipäised mehed. 100 aastat tagasi ei uskunud keegi, et noored muutuvad niivõrd mõjukateks ja suudavad mõelda pikemas perspektiivis. Täna usaldus noorte vastu on suur ning neid peetakse eduka tuleviku võtmeks.

 

MARKUS MEIER

Kesknoorte Võrumaa klubi esimees

 

Oleme Eesti suurim noorteorganisatsioon!

Meie peamised eesmärgid

Kaasamine


Oleme sillaks noorte ja poliitika vahel. Noored peavad, tahavad ja tohivad poliitikas kaasa rääkida – meie aitame nende hääle kuuldavaks teha ning pakume suurepärast võimalust osaleda Eesti suurima erakonna töös.

Kaitsmine


Poliitikute otsused puudutavad tihti noori. Me hoiame silma peal noori puudutavatel küsimustel ning räägime kaasa ka siis kui asju püütakse ajada kabinetivaikuses.

Tutvustame


Keskerakonna ideed ja maailmavaade on Eesti jaoks vajalikud. Viime need ideed noorteni ning selgitame tsentristliku poliitika rolli ja tähtsust ühiskonnas.