Jan 16

Noorte roll ühiskonna ja poliitika kujundamisel on täna suurem kui eales varem. Osaletakse valimistel valijatena ja kandidaatidena, poliitikud esinevad meelsasti koolides, liitutakse erakondade noortekogudega ja kohalike noortevolikogudega. Tekivad küsimused, kui tugevad mõjutajad noored on ja kui palju neid poliitikas usaldatakse?

Demokraatlikus riigis on jaotatud ühiskondlik vastutus võimalikult laialdaselt. Võimalikult paljudel inimestel on olemas võimalus osaleda valimistel valijana või kandidaadina. Noorte kaasamine ongi üks võimalus kuidas seda teha. Uue huvigrupi kaasamine aruteludesse toob värskeid ideid ja teravamat arutelu. Kui noored on saanud ka võimaluse osaleda avalikus debatis, siis on nemad ka otsuste tegijate mõjutajad ja seetõttu on otsustajatel lihtsam teha valikuid ja arvestada noorte soove. Nii ei pea rahulolematu teismeline esimese asjana haarama kokku klopsitud plakatit ega kive, et oma tahtmist saavutada, vaid edastatakse oma tahtmine rahumeelselt. On väga tervitatav, et riik on usaldanud oma noori ja andnud vähemalt 16-aastastele õiguse hääletada kohalikel valimistel. Kohalikud teemad puudutavadki enim minuealisi ja nende kaasarääkimisel on noortel olemas teatud alusteadmised. Uued valijad tuleb tuua  ka valimiskasti juurde vähemalt kolmedel valimistel, sest uuringud näitavad, et siis tekib valijatel harjumus valimas käia. Aktiivsed kodanikud – see on ühiskonna võit!

Kuid viimastel kohalikel valimistel võis näha probleemi, et paljud jõud polnud keskendunud noori puudutavale temaatikale, sest sihtrühm on marginaalse suurusega. Reformierakond lubas Tallinnasse püstitada „põlvkondade maja“, kus on võimalik noortel heegeldada, kuid see pole tänapäeva noore meelistegevus. Nagu näha Reformierakonna valimistulemust, siis oma lubaduse elluviimiseks nad mandaati ei saanud.  Selliste juhtumite korral tekib piisava vanusega noorel enda võimed proovile panna ja ise kandideerida kohalikku volikogusse või isegi riigikogusse, et olla eakaaslaste huvide kandja. Valituks osutudes saab noor saadik seista just tema valijate südamelähedaste teemade eest. Riigikogu valimistel on suur roll ka erakondade sisedemokraatial, sest suletud valimisnimekirjade puhul on olulisel kohal ka kandidaadi koht üldnimekirjas, mis võib tagada koha parlamendis, kui noor ei pruugi saada piisavalt hääli oma kogenematuse tõttu. Keskerakonnas on seda põhimõtet järgitud ja tänu sellele on kõrget tähelendu teinud mitmed ministrid, riigikogulased ja säravad munitsipaalpoliitikud. Kui valija hindab enim noorust ja uudsust, siis ta peab kindlasti arvestama, milline erakondadest on enim noori oma valimisnimekirja kaasanud ja kas nad on seal lihtsalt koha täitmiseks või loodetakse, et nad on võimelised esindama noori. Valijal on võimalus anda oma häälega märku teistele erakondadele, et ka nemad peavad oma tegemistesse rohkem noori kaasama.

Levib väärarvamus, et kui noor liitub mõne erakonna noortekoguga, jagab valijatele sadu pastakaid ning selle tulemusel vegeteerib hiljem hästitasustatud nõuniku kohal. Samal ajal on meil suur mure, et Eesti riigis on puudus elukutselistest poliitikutest, kes oleksid pädevad riigi asjades osalema. Sellega ollakse ülekohtused n-ö poliitbroilerite üle, kes on otsustanud panustada oma vaba aega enda maailmavaate ja seisukohtade eest seismiseks. Huvitaval kombel ei teha sarnast kriitikat noorarstide suhtes, kes samuti tegelevad terve oma elu ühe erialaga. Kas me laseks inimesel enda südant opereerida pelgalt sellepärast, et ta on kuulus? Kas me usaldaks teda meie ühist rahakotti valvama? Kriitikanooled tuleb suunata hoopis noorpoliitiku poliitiliste seisukohtade suunas, mitte tema kogemuste pihta, mida ei saagi eeldada, et tal olemas on. Lisaks noorte tulek poliitikalavale aitab välja tuulutada seisakukopitust, mis võib rahva riigist võõrandada. Nooruki värsked ja kohati hulljulged ideed võiks mõjuda rahulolematule valijale kui sõõm värsket õhku, kuid sageli tekib raskusi oma sõnumite kohale viimisega, sest paratamatult võib jääda oma mõtetega üksi. Selleks tuleb leida mõttekaaslasi ja veenda neid, kes pole samal arvamusel.  Nii omandatakse väärtuslikku poliitilist kogemust. Mida rutem täidetakse kogemuste pagas, seda kiiremini ja tugevamalt langetatakse otsuseid tulevikus.  

Tänu noorte osalusele on muutunud poliitika seksikamaks – see pole asi, mida ajavad ainult eliiti kuuluvad hallipäised mehed. 100 aastat tagasi ei uskunud keegi, et noored muutuvad niivõrd mõjukateks ja suudavad mõelda pikemas perspektiivis. Täna usaldus noorte vastu on suur ning neid peetakse eduka tuleviku võtmeks.

 

MARKUS MEIER

Kesknoorte Võrumaa klubi esimees

 
Jan 15

Meie ühiskond töötab suuresti solidaarsuse põhimõttel. Näiteks panustame maksudega arstiabisse, korras teedesse ja tasuta haridusse. Seni oleme harjunud, et kõigi panused on protsentuaalselt võrdsed, kuid alates 1. jaanuarist on see natukene teistmoodi.


Tulumaksureformiga panustavad ühiskonda rohkem suurema sissetulekuga inimesed ja võidavad need, kelle sissetulek on väiksem. Üle 80% töötavast elanikkonnast võitis tulumaksureformiga.

Näiteks kui 2017. aastal oli inimese brutotöötasu 600 eurot, siis arvelduskontole laekus 498,72 eurot. Pärast tulumaksureformi laekub sama brutopalga juures arvelduskontole 562,72 eurot ehk 64 eurot rohkem. See tähendab, et inimese sissetulek suurenes ligikaudu 12,8%!


Mida saab selle suurenenud sissetuleku eest? Rikkama toidulaua, paranda ühe hambaaugu, osta korralikud jalanõud või hoopis koguda raha mustadeks päevadeks. See summa loob võimaluse natukenegi tõsta elukvaliteeti. Meie jaoks on ka oluline, et võidavad noored, kes suunduvad esimest korda iseseisvasse ellu ja peavad hakkama saama väikse palgaga. Lihtne ei ole leida tasuvat töökohta ilma eelneva töökogemusteta või muretseda (ajutine) elukoht.


Me mõistame, et on inimesi, kelle sissetulek vähenes. Oluline on rõhutada, et see juhtus üksnes nende inimestega, kelle brutosissetulek on üle 1776 euro. Võrdluseks, Eestis on keskmine brutokuupalk 1224 eurot (Statistikaamet, september 2017). Meil on hea meel nende inimeste üle, kes nii palju teenivad. Samal ajal hoiame aga meeles, et peame aitame neid, kes teenivad kuni 3,5 korda vähem.


Me ei soovi palju, üksnes grammi võrra mõistmist ja solidaarsust. Mõtleme nende tudengite, klienditeenindajate ja üksikemade peale, kes nüüd saavad elada natukene paremini.


Kesknoorte juhatus
Karine Oganesjan, esimees
Aleksandra Pavlova, aseesimees
Jan-Ander Kundla, aseesimees

Oleme Eesti suurim noorteorganisatsioon!

Meie peamised eesmärgid

Kaasamine


Oleme sillaks noorte ja poliitika vahel. Noored peavad, tahavad ja tohivad poliitikas kaasa rääkida – meie aitame nende hääle kuuldavaks teha ning pakume suurepärast võimalust osaleda Eesti suurima erakonna töös.

Kaitsmine


Poliitikute otsused puudutavad tihti noori. Me hoiame silma peal noori puudutavatel küsimustel ning räägime kaasa ka siis kui asju püütakse ajada kabinetivaikuses.

Tutvustame


Keskerakonna ideed ja maailmavaade on Eesti jaoks vajalikud. Viime need ideed noorteni ning selgitame tsentristliku poliitika rolli ja tähtsust ühiskonnas.