intervjuu Jaanus Riibega

Intervjuu Keskerakonna noortekogu endise esimehe Jaanus Riibega 29.08.17

Intervjueeris Jan-Ander Kundla

Mida Keskerakonna Noortekogus olemine sulle andis?

Mul oli au olla Keskerakonna Noortekogus erinevatel positsioonidel: alates lihtliikmest klubi esimeheks, peasekretärina, akadeemilise ühenduse juhatuses ja lõpuks ka kaks aastat järjest juhatuse esimees.

Noortekogus olemine andis ikka peamiselt palju sõpru, kogemusi, kuidas korraldada kampaaniaid ja üritusi, kuidas erinevaid ideid toetada, suure kogemustepagasi. Päevapoliitikas kaasa rääkimiseks oli vaja pakkuda välja uusi häid ideid, millega aktiivselt pildis olla ja mille üle arutlemine ühiskonnas korda läheks ning diskussiooni tekitaks.

Kas oli ka olulisi kontakte?

Keskerakonna Noortekogu on väga tihedalt seotud Eesti Keskerakonnaga. Noortekogus aktiivne olemine annab hea pildi sellest, kes on Keskerakonnas aktiivsed, juhtivamad inimesed, läbi erinevate ürituste puutute paratamatult tihedalt kokku. Väga kasulik on see, kui sul on võimalus kaasa lüüa ühe või teise vanema kandidaadi valimiskampaanias, saad pildi ette, kui lihtne või raske see on ja kuidas on võimalik toetust ühiskonnas koguda. Tänavakampaania tegemine Eesti kliimas on väljakutse, pead olema valmis mitmeid tunde suhtlema sadade inimestega, kes ei pruugi sinu erakonna vaateid jagada.

Suhtevõrgustik on päris lai. Nendest, kes minu ajal aktiivsed olid, paljud neist on täna edasi liikunud, on aktiivsed Keskerakonnas, aga päris paljud on ka lahkunud. Kokkuvõttes tekib kesknoorel suhtevõrgustik erakonna sees, teisalt saad tuttavaks inimestega, kes üldse on aktiivsed Eesti elus ja kellega puutud kokku hiljem hoopis muul elualal.

Mida oleksid praegu teisiti teinud, kui oleksid kesknoor?

Ma arvan, et kui peaksin kõike uuesti tegema, siis käituksin enamvähem sama moodi, võibolla üksikutes küsimustes oleksin veelgi julgem ja n-ö radikaalsem. Meie aruteludest käis läbi palju erinevaid mõtteid, mida noored vajaksid ja mida soovisime toetada. Näiteks võitlesime tasuta kõrghariduse, astmelise tulumaksu, õppelaenude hüvitamise, presidendi otsevalimise, Eesti laevade tagasitoomise ja soodsa tudengisöökla poolt, kuid ka energiajookide kahjulikkuse, kõrgete kodukulude, noorte tööpuuduse ja maakoolide sulgemise vastu.

On oluline rõhutada, et on täiesti loomulik ka see, kui mõningate ideede puhul Keskerakond ja noortekogu ei ole samal seisukohal. See on kohati isegi kasulik mõlemale poolele. Keskerakonna noortekogu seisukohad võivadki olla keskmiselt julgemad ja hullumeelsemad. Paljud muutused ühiskonnas saavad ju alguse noortest endist.

Erinevate ideede hulgas võib olla lahkhelisid ja kui ma nüüd teeksin kõike uuesti, siis selliseid ideid ja kampaaniaid oleks palju rohkem.

Kas näed erinevusi kesknooreks olemise vahel sel ajal kui ise olid ja nüüd?

Ma praegu olen kõrvaltvaataja rollis. Kohati tundub, et noored võiksid olla julgemad - võibolla noored ootavad, et tulevad organisatsiooni, liituvad sellega ja mingi n-ö raamistik on juba ette antud, kuid tegelikult ootame noortelt endilt oma julgeid mõtteid. Noored peavad seisma noorte eest nii, et nad ei pelgaks seda, et keegi paneb ette mingi raamistiku või ütleb, kuidas asjad olema peavad. Noored ütlevad ise, kuidas asjad peavad olema, nemad on tulevik. Minu jaoks ei olnud noortekogus kunagi argument, et „asjad on alati olnud nii“, sest see ei tähenda, et peab olema samamoodi ka tulevikus. Muutus ja ideed peavad tulema rohkem noorte endi poolt. Rohkem tuleb algatada debatte erinevate Keskerakonna seisukohtade puhul. Peaksite küsima, et kas see toetus – või maksusüsteem peab tulema just selline, milliseks kujundada astmeline tulumaks või haridussüsteem, valdkondi on lõputult.

Rohkem küsida, öelda oma arvamus välja ja algatada debatte. Mulle tundub, et varem olid noored pisut julgemad ja seetõttu soovingi noortekogule rohkem julgust ja avastamisrõõmu.

Kõik, mida Vabariigi Valitsus täna otsustab, puudutab noori ju otseselt. Tänaste otsuste mõju avaldub kümne või kahekümne aasta pärast, kui neil samadel noortel on juba pered. Nüüd ongi neil õige aeg oma arvamus välja öelda.

Kas oleksid sattunud poliitikasse, kui poleks liitunud Keskerakonna noortekoguga?

Ma arvan, et oleksin ikka. Ma olin enne noortekoguga liitumist aktiivne Eesti üliõpilasliikumises. Alustasin aktivistina Tallinna Tehnikaülikoolis, siis valiti mind Tallinna tudengite juhiks ja pärast seda töötasin poolteist aastat Eesti Üliõpilaskondade Liidus arendusjuhina. Seega, arvan, et oleksin nii-kui-nii poliitikasse sattunud. Kusjuures selleks, et poliitikasse minna, ei pea tingimata kuuluma kohe organisatsiooni. Tänapäeval on poliitikas osalemine või kaasalöömine palju lihtsam, piisab sellest, et sa kirjutad mõne seisukoha facebooki seinale või mingil teemal lühikommentaari ja saadad selle portaalidele - see ongi tegelikult kõige otsesemalt poliitikas osalemine, sest siis sinu mõtted mõjutavad ühiskonda ja inimesi. Selleks, et alustada poliitikaga, ei pea tingimata kuuluma kohe Keskerakonna noortekogusse.

On väide, et poliitikas sõpru ei ole, kas nõustud sellega?

Ei nõustu. Ma arvan, et olukorras, kus sul poliitikas pole ühtegi sõpra, siis selles olukorras on väga raske või lausa võimatu midagi ellu viia. Poliitika tegemine on palju toredam, kui sul on seal hea meeskond ja sõpruskond. Poliitika nõuab komporimisse ja sa paratamatult iga päev vajad inimesi, kellele toetuda. Seega ma väidaksin vastupidist.

Mis oli sinu jaoks noortekogus olemise ajal kõige raskem ülesanne?

Ma arvan, et neid raskeid ülesandeid oli mitmeid, ühte konkreetset välja tuua on üsna keeruline. Tol hetkel oli Keskerakonna noortekogu eelarveline seis väga nõrk. Võib üldiselt öelda, et meie raskem väljakutse oli noori motiveerida selliselt, et selle kõrvalt ei olnud meil palju võimalusi neile midagi vastu pakkuda. Püüdsime noori motiveerida eelkõige ideedega, otsisime üles need ideed, mis meid ühendasid ja panime noored selles suunas liikuma. Kõik toimus õhinapõhiselt ja pelgalt aktiivsusepinnalt.

Mõnes mõttes on Keskerakonna noortekogu üks ajaveetmise ja enesearendamise võimalusi paljude teiste kõrval, seega me konkureerime noorte vaba-aja eest. See on ülesanne, tekitada noores huvi ideede vastu ja panna nad liikuma. Korraldasime palju erinevaid poliitilisi meeleavaldusi ja aktsioone, nende hulgas mitmeid elektrihinnatõusu ja fosforiidi kaevandamise vastu, tasuta ühistranspordi toetuseks ja energiajookide müügipiirangute kehtestamiseks.

Kas näed, et Keskerakonna noortekogust tuleb pealekasvu ka Keskerakonnale?

Minu meelest on noortekogust tulemas pidevalt uusi inimesi. Hiljuti kuulsin, et Tallinna linnavolikogu meeskonnaga on liitunud uus nõunik, seega pealekasvu tuleb pidevalt ja nii see peabki olema. Noortel on kindlasti ees suur tulevik poliitikas, näiteks viimastel aastatel on silma jäänud tegusamatena Alina Tubli, Karine Oganesjan, Jaan Männik, Aleksandra Pavlovat ja paljud teised.  Kui nad ise seda soovivad, siis neil on poliitikas suured võimalused ja kindlasti jõuda kõige kõrgemale välja.

Oled pidanud Eesti noorte suurimaks probleemiks noorte kõrget tööpuudust ja seetõttu katkevat haridust. Kas oled täna samal seisukohal?

Noorte tööpuudus on kindlasti oluline küsimus. Tööpuuduse näitajad ei ole enam täna sellised, mis olid sel hetkel, mil ma selle välja ütlesin. Samas - kindlasti on tähtis see, et noored, kui nad tulevad ülikoolipingist, keskkoolist või kutsekoolist, leiaksid endale sobiva töö ja rakenduse, et nad ei jääks niisama virelema. Kui nad ei leia sobivat tööd või rakendust siin, siis nad varem-või-hiljem paratamatult lahkuvad, ja kui lahkuvad noored inimesed, kes loovad pere välismaal, siis ei jää Eestil üle palju lootust. Noorte lahkumine tähendab meie kõigi tuleviku lahkumist.

Täna on küsimus ka selles, milline on meie hariduse kvaliteet ja kuidas noored jõuavad hariduseni. Ühelt poolt on meil tasuta kõrgharidus, aga teiselt poolt küsimus on selles, kui ligipääsetav on meie haridus. Mulle tundub, et siin on jätkuvalt suured lõhed, kellel on võimalik pühenduda õpingutele ja saada kvaliteetne haridus, ja kellel seda võimalust ei ole. Mõelge, kui lihtne on asuda õppima kõrgkoolis inimesel, kes ei ela linnas, kelle elukoht on kaugel asulatest, kes ei valda piisavalt hästi eesti keelt, nad peavad minema suurlinna, leidma seal elamispinna, soetama õppevahendid, maksma söögi eest - see kõik on päris raske. Seega ühelt poolt on küsimus selles, millise kvaliteediga haridust noored Eestis omandavad, teisalt, kas need, kes tahavad ja soovivad õppida, saaksid end õpingutele pühenduda. Kui noored hakkavad valima töö ja hariduse vahel, siis paratamatult langeb valik töö kasuks, sest see tagab neile sissetuleku.

Kas sa arvad, et noored 16+ on valmis sügisel valima minekuks?

Ma arvan, et noored on valmis valima minema, usun, et nad langetavad targa otsuse. Kohati näib isegi, et noored on paremini kursis poliitika ja erakondade platvormidega kui vanemad inimesed. Põhjus on selles, et noored kasutavad aktiivselt sotsiaalmeediat, ma ei muretse, et noored ei oska teha valikut. Noored kasutavad võimalust ja lähevad valima.

Kindlasti oli 16-valimisea langetamisel ohukohti ja need tõin ka ise otsustamisprotsessis välja – osalesin debattidel ja kirjutasin avalikke artikleid -, kuid nendega on ka tegeletud. Näiteks tuleb tagada koolides poliitpropagandavaba keskkond, et koolidesse ei tungiks tagaukse kaudu poliitika sisse. Loodan, et noored saavad rahulikult tutvuda erakondade seisukohtadega ja langetada oma valiku.

Mida pead suurimaks probleemiks hetkel Eesti poliitmaastikul?

Ma arvan, et ei ole üht suurimat probleemi, kuid on palju väiksemaid, mis ajas muutuvad ja teisenevad. Erakondadele ja poliitikutele tuleb meelde tuletada seda, et üksteise suhtes peab säilima lugupidamine ja austus, see et kõigil meil on erinevad seisukohad, ei tähenda, et võime kõike üksteise suhtes öelda. Poliitikute vaheline debatt peab muutuma kvaliteetsemaks, et erinevatele osapooltele antakse võimalus öelda välja oma arvamus, ilma, et sellega kaasneks arusaamatu hüsteeria. Seda piiri on ületatud, on väga halbu väljaütlemisi ja ebaõnnestunud poliitkampaaniad. Usun, et vähemalt Eesti Keskerakonna eesmärk on keskenduda kvaliteetsetele debattidele ja oma ideede tutvustamisele,  mitte teiste halvustamisele.

Kõrvalepõikena märgin, et 2010. aastal jäi väga negatiivselt ja teravalt meelde see, kuidas seoses tagakiusamise, tapmisähvarduste ja vaimse terroriga sunniti lahkuma Eesti Keskerakonnast ja poliitikast laulja Tõnu Trubetsky. See oli väga ohtlik pretsedent, kus avalikus meedia ruumis materdati ja häbimärgistati inimest selle asemel, et kaitsta tema vabadusi ja õigust poliitilistele vaadetele.

Kus näed ennast 5 aasta pärast?

Esiteks - ma ei mõtle hetkel nii kaugele, sest keskendun sellele, et saavutaksin olemasolevas ametis võimalikult head tulemused. Teiseks – poliitikute puhul otsustab valija. Üldisemalt oleneb muidugi kõik sellest, kas ma jõuan oma ideid realiseerida ja kui tunnen, et see ei ole enam võimalik, siis ma kindlasti valin mõne teise tee.

Mida soovitaksid kesknoortele, mis sind oleks varem aidanud?

Rohkem julgust, keskenduda ideedele, leida üles need ideed, mis tõeliselt teid puudutavad ja viige need ellu. Seiske noorte eest, säilitage austus erinevate seisukohtade ja poliitiliste platvormide vastu, kuulake ära ka teine osapool ja olge valmis argumenteerima oma seisukohti. Komplekteerige on meeskond sellisena, et selles oleksid võimalikult erinevate seisukohtade ja kogemusega inimesed, sest see on ebamugav, kuid hoiab teie mõtte värskena.