Viimsis pole piisavalt võimalusi mängida välilauatennist, arvavad kesknoored, kes tegid valda sel teemal pöördumise.

Viimsis on võimalik lauatennist mängida sisetingimustes noortekeskustes ja Viimsi koolis, kuid puudus on välilauatennise laudade järele, seisab kesknoorte pöördumises vallavanem Rein Loigi ja abivallavanem Jan Trei poole. “Lauatennis on hea võimalus ennast vormis hoida ja sõpradega aega veeta. Samuti on võimalik välipinksilaudadega meelitada lapsi arvutite tagant õue liikuma. Leiame, et välilauatennise laudade rajamine muudaks Viimsit noorte- ja tervisespordi sõbralikumaks vallaks,” põhjendas Viimsi Keskerakonna noorte esimees Kea Kruuse.

Kruuse loodab, et Viimsi võtab teistest omavalitsustest õppust ja laiendab lähiajal noorte tervisespordi võimalusi. “Mitmel pool Eestis on kohaliku omavalitsuse initsiatiivil ning ka eraalgatusel rajatud õue lauatennise laudu. Tallinnas näiteks Telliskivisse, Politseiaeda, Schnelli staadioni, Löwenruh parki, Russalka ja Skoone bastioni juurde. Alles hiljuti paigaldati uued pinksilauad näiteks ka Kolde puiestee ja Ristiku tänava nurgal asuvale platsile, Stroomi rannamaja kõrvale ja Kalamaja kalmistupargis asuva mänguväljaku kõrvale. Viimsis aga õues pinksi mängida ei saa.”

“Kevadel toimunud Viimsi noorte ümarlaual VIID tuli välja, et gümnaasiumi lõpetanud noortele võiks vallas olla rohkem huvitegevuse võimalusi. Vabas õhus lauatennise mängimise võimalus oleks noorte seas väga oodatud, kuid muidugi saaksid mängida ka vanemas eas viimsilased. Pinks vanust ei küsi," selgitas Kruuse. "Loodame, et meie pöördumine toob probleemile vallajuhtide tähelepanu ning et asukohad leitakse ja lauad valitakse välja koos noortega."

Lauatennis (ka ping pong, pinks) on sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese tselluloidpalliga täisnurksel puidust laual, mille jaotab võrk põiki pooleks.


Lisainfo:

Kea Kruuse
Viimsi kesknoorte esimees
53637341
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Keskerakonna Noortekogu suvepäevad toimusid tänavu 8. ja 9. juulil imeilusal Aegna saarel. Seekordsete suvepäevade teemaks sai valitud keskkonna ja jätkusuutlikkuse temaatika ehk eesmärk oli tõsta noorte teadlikkust meid kõiki ümbritseva looduse küsimustes. Sellest lähtuvalt olime valinud ka tegevused.

Suvepäevade raames pidasime ühe väga hariva loengu, koristustalgud ning keskkonnateemalise orienteerumisvõistluse, mille raames saime paremini tuttavaks ka Aegna saarega. Lisaks korraldati erinevaid sportlikke ja loomingulisi tegevusi.

Suvepäevadest võttis osa ligikaudu 40 noort, kuid kui paadi peale oleks mahtunud rohkem inimesi, oleks tulnud ka veel rohkem osalejaid. Kõige positiivsem asjaolu oli aga see, et kohale jõudsid noored erinevatest klubidest üle kogu Eesti: Narvast, Tartust, Võrust, Viimsist, Kesklinnast, Mustamäelt, Põhja-Tallinnast, Nõmmelt, Rakverest, Maardust, Jürilt ja Kristiinest. Nagu suvepäevadele omane, oli ka seekord muidugi tantsimist, ühislaulmist, grillimist ning muud ühist sportimist. Pühapäeva hommikul tegime veel ka ühise virgutustrenni. Olid väga vinged ja noortepärased suvepäevad! Keskerakonna Noortekogu tänab kõiki korraldajaid ja osalejaid!

Jõgevale jõudes alustasime päeva poliitminutiga. Pärast poliitminutit hakkas matk Kassinurme Mägedesse. Jens Raevald rääkis vanadest majadest mis meile tee peal ette tulid ja sillast mille juures me tegime peatuse.

Pool teed oli kaasas soe päike, aga pärast katsid päikse mustad vihmapilved. Me väga lootsime, et jõuame enne vihma Kassinurme aga ei jõudnud, paar kilomeetrit oli veel kõndida. Hakkas sadama nagu oa varrest ja vihmaga oli ka veel rahe. Targemad võtsid ikka kaasa vihmakeebi, kellel polnud vihmakeepi kattis end jopega kuigi sellest ei olnud väga palju kasu.

Kui jõudsime kohale tegime viktoriini taimede äratundmise peale. Meid jaotati gruppidesse, anti töölehed, ning me läksime mööda Kassinurmet taimi otsima. Natuke halb oli otsida kuna kõik rohi oli ära niidetud, aga mõned taimed leidsime ikka. Mõni taim oli ikka päris kerge, aga mõni täiesti võõras.

Kõigile väga meeldis, isegi vihm ja rahe ei seganud teekonda, saime küll päris märjaks, aga oligi natuke lõbusam ja ekstreemsem. Kindlalt kõik koju jõudes jõid kuuma teed. Kokku me kõndisime umbes 15km. Minu enda arvates oli päev täitsa tore ja põnev.

Mari-Liis Šternfeld

Jõgevamaa klubi esimees

 

2014. aasta alguses valmis valitsuskomisjoni tellimusel „Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat“, milles on välja toodud oodatavad tulemused aastaks 2018. Näiteks üks oodatav tulemus: „Aastaks 2018 narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtumite arv aastas ei ole suurem kui 80.“ (allikas: Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat). Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi järgi oli aastal 2016 narkoainete kasutamisest otseselt tingitud surmajuhtumeid 114.

Sel aastal soovib Tervise Arengu  Instituut (TAI) luua Tallinnasse kuni kaheksa süstlavahetuspunkti ehk kahjude vähendamise keskust, kuid elanikkonna ning ka linnaosavalitsuste vastasseis on olnud väga suur. Arusaadav, et linnaosavalitsus on elanikkonna poolt tugevalt survestatud, eriti just kohalike omavalitsuste valimiste eelsel aastal, kuid poliitikute vastasseis kahjude vähendamise keskuste loomisele on tagurlik. See ei ole kindlasti teema millega valijate seas populaarust võita, kuna me räägime ühe sihtgrupi ainsast ühiskonda integreerumise võimalusest.

Kahjude vähendamise keskuste kõnekeelne nimetamine  süstlavahetuspunktideks on iseenesest vale, kuna asutus ei tegele mitte ainult narkomaanidele puhaste süstalde jagamisega. Tuleks mõista, et sellises valdkonnas nagu uimastitarbimine on nii praktiliselt kui ka metodoloogiliselt keeruline omada täpseid andmeid abivajajate kohta. Kahjude vähendamise keskustel on ülevaade uimastitarvitajate osakaalust piirkonnas ning keskuste sulgemine ei aita kindlasti kaasa Eesti uimastitarvitajate vähendamise poliitikale.  

Lisaks puhaste süstalde jagamisele pakub kahjude vähendamise keskus mitmeid eri tegevusi narkootikumide tarvitamisega kaasnevate riskide vähendamisele. Teenuse osadeks on ka üledooside ennetamine, näiteks on võimalik kahju vähendamise keskuste poole pöördumisel võimalik saada ravimit naloxone hydrochloride ning selle kasutamise koolituse, mis võib üledoosi korral päästa kannatanu elu. Samuti saavad narkomaanid kahju vähendamise keskustest tasuta nõustamist riskikäitumise vähendamiseks, motivatsiooni narkootikumite tarvitamisest loobumiseks ning  informatsiooni ravivõimaluste kohta (allikas: TAI koduleht).

Tuleks mõista, et narkomaani jaoks on probleemi tunnistamine üks esimestest ja suurimatest sammudest paranemise poole ning kahju vähendamise keskus võib olla tema jaoks ainuke koht, kus keegi tema probleemi mõistab ning sellele lahendusi leida aitab. Sellise teenuse pakkumine on hindamatu väärtusega nii narkomaani, kui terve ühiskonna jaoks.

Ühiskondlikult uimastiprobleemide varjamise ning maha vaikimisega oleme hästi hakkama saanud ning see on ka tulemusi andnud. On aeg teistmoodi mõtlema hakata!

Marta-Magdaleen Kuningas, Eesti Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige