Laupäeval toimus Tallinnas Keskerakonna Noortekogu korraline kongress, kus Keskerakonna Noortekogu uueks esimeheks valiti Karine Oganesjan.

Noortekogu juhatuse liikmeteks valiti Marta-Magdaleen Kuningas, Jan-Ander Kundla, Valentina Grišina, Aleksandra Pavlova, Kea Kruuse, Jass Juuremaa, Vadim Nekrjatš, Kirill Gussev.

„See aasta oli raske, kuid täis põnevust ja väljakutseid. Oleme kõik targemad, tublimad ja tugevamad kui aasta tagasi. Ma tänan südamest oma kolleege, kes on parimas mõttes eeskujulikud meeskonnakaaslased. Tänan erakonna juhatust ja bürood toetuse ja hea nõu eest. Tänan kõiki uusi kesknoori, kes tõid aastasse nii palju positiivseid üllatusi“ – ütles uusvalitus esimees.

Aseesimeesteks kinnitati Jan-Ander Kundla ja Aleksandra Pavlova, peasekretäriks Jelisei Lokotar. Revisjonikomisjoni liikmeteks sai Markus Meier, Rauno Leuska ning Gerttu Alterberg.

 

Lisainfo:

Jelisei Lokotar

KENK peasekretät

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Noorpoliitikud panevad ennast proovile Riigikogu simulatsioonimängus, kus õpitakse tööd Eesti parlamendis, arendatakse läbirääkimis- ja suhtlemisoskust ning meeskonnatööd. Õhtu lõpuks tuleb moodustada valitsus või jääda oposistsiooni.

„Noortel on võimalus mängulises ja lõbusas keskkonnas õppida tundma Eesti seadusandliku ja täidesaatva võimu toimimispõhimõtteid,“ selgitas Keskerakonna Noortekogu esimees Karine Oganesjan. „Talvekooli saabudes leiavad noored ennast vastvalitud riigikogu liikme rollis, kelle ülesandeks on fraktsioon moodustada, riigis olevatele probleemidele lahendusi pakkuda ning koalitsiooniläbirääkimisi pidada. Kohale tuleb ka Enn Eesmaa, kes annab noortele praktilisi soovitusi. Võitjaks osutub see, kes suudab moodustada koalitsiooni.“

Kesknoorte juhatuse liikme ja seminari peakorraldaja Kea Kruuse sõnul on Talvekool võimalus mõista, millega peavad silmitsi seisma poliitikud. „Keskerakonna Noortekogu juhatus paneb suurt rõhku meeskonda ühendavatele tegevustele ja noorte juhtide arendamisele. Täna on meil hea võimalus looduskaunis kohas Raplamaal Ruunawere Postimõisas paremini tuttavaks saada ning pidada ühine ajurünnak järgmise aasta tegevuskava koostamiseks,“ lõpetas Kruuse.

Teate edastas ning täiendav informatsioon:

Kea Kruuse

Kesknoorte Talvekooli peakorraldaja

Tel: 53637341

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Vabariigi valitsus soovib tõsta järgmiseks aastaks tulumaksuvaba miinimumi määra 500 euro peale. Muudatus tõstab solidaarsust ja võrdsust ühiskonnas ning aitab kehvemal järjel olevaid inimesi. Solidaarsem ühiskond näitab, et isiku majanduslikust seisust olenemata on tal võrdsed võimalused nendega, kes kuuluvad ühiskonna jõukamasse ossa. Ilma jõukama kihi panuseta pole meil võimalik aidata abivajajaid.
 
On kõnekas, et enamus Euroopa riikidest on võtnud kasutusele astmelise tulumaksu. Ühetaoline tulumaks kehtestati enamasti Ida-Euroopa riikides, sh Venemaal, 1990ndatel ja 2000ndate alguses, et ergutada oma noortes demokraatlikes riikides majanduskasvu. Järk-järgult on sellest maksustamisviisist loobunud Ukraina, Tšehhi, Slovakkia, Albaania ja Montenegro, sest on jõutud arusaamale, et kõigilt inimestelt ei saa ühe mõõdupuu järgi raha koguda ja majanduse ergutamiseks on see viis end ammendanud.
Valitsuse pakutud plaani kohaselt võidaks tulumaksureformist kolm neljandikku Eesti elanikest .  Nende seas on ka politseinikud, õpetajad, päästjad jt. tublid töötegijad. Iga inimene, kes teenib kuus kuni 1200 eurot, hakkab muudatustest võitma kuni 64 eurot kuus. Väike vähemus, kes teenib üle selle summa, peab ühiskonda panustama senisest kuni 36 eurot kuus rohkem. Kui Eesti keskmisele madalapalgalisele perele jääb kuus kätte 64 eurot, siis saab see pere endale lubada mitmekesisemat toidukorvi või mõne kultuuriürituse külastamiseks. Kui säästa aastas võidetud summa, siis oleks see 768 eurot, mille eest saab see pere endale lubada SPA külastuse. Jõukamate 36-eurost kaotust kuus ei peaks nägema karistusena, vaid panusena ühiskonda.
Alati on erinevad reformid tekitanud pisut segadust ja arusaamatusi. Seepärast pole ka imestusväärne praegune olukord, kus muudatused tekitavad palju küsimusi. Siin on riigil oluline roll teha inimestele selgeks ja arusaadavaks, millistele detailidele tuleb tähelepanu pöörata. Maksusüsteemi lihtsus ei saa olla eesmärk omaette, sest kui praegune süsteem jääks kehtima, siis alles 2049. aastal jõuaksime järgmise aasta tasemeni. Lisaks suudame tänaste digilahenduste näol teha arvutil enda eest vastavad arvutused, et ei peaks enda pead vaevama. Väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte jättes tõstetakse nende heaolu. See ei saa olla koht, kus jõukamad inimesed saavad elada nende arvelt.

Energiajookide teema eestvedaja kesknoor Karine Oganesjan ja KENK peasekretär Jelisei Lokotar käisid hiljuti Hr Tamme juures et arutada kuidas edasi saab, ja mida teha et energiajookide tarbimine noorte seas väheneks.

Energiajookide keelustamise teema on jõudnud juba selleni, et kesknoored pöördusid Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ettepanekuga uuesti võtta arutlusele antud teemat. Energiajookide temaatika on Riigikogus arutluse tulnud ka 2012. ja 2015. aastal.


"Keskerakonna Noortekogu leiab, et energiajookide kättesaadavust tuleb riiklikul tasandil piirata. Ootame, et seadusandja teeks esimese sammu ning reguleeriks energiajookide müügivaldkonda ja tuleks uuesti antud teema juurde nagu aastal 2012, kui Riigikogu saadik Yana Toom probleemi tõstatas, või aastal 2015 kui Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis parlamendis menetlusse eelnõu, millega keelustaks energiajookide müümise alla 16-aastastele noortele," leiab teema eestvedaja kesknoorte aseesimees Karine Oganesjan.