Scroll to top

Milleks visata rahu(a) vastu taevast?


gerttu - 16. dets. 2021 - 0 comments

Gerttu Blank, Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretär

Tartu, Pärnu ja Tallinna korrusmajade elanikud teavad, et oktoobrist jaanuarini on ilutulestiku hooaeg. Esimene valgusesähvatus tuleb ehmatusega, millele järgneb lapsevanemate, loomaomanike ja helitundlike inimeste kollektiivne ohkamine, kirjutab kesknoorte peasekretär Gerttu Blank. 

Ilutulestiku laskmist võiks lubada eraisikutel ainult aastavahetusel (ehk lubatud siiski 31.12-1.1), sest kasu seisneb mõne ettevõtte rahakoti paksenemises, kolmes minutis meelelahutuses ning paaris Instagrami stooris. See vähene kasum tuleb aga teiste elusolendite ja keskkonna arvelt. Väljaspool aastavahetust tuleks võtta vastav luba kohalikult omavalitsuselt – seda nii eraisikutel kui ka ettevõtjatel. 

See, et koerad ja kassid kardavad ilutulestikku, on ammu teada fakt. Ka erinevad loomakaitseorganisatsioonid ja varjupaigad on välja toonud, et just ilutulestike hooajal paneb eriti palju lemmikuid kodust plehku. Kannatavad ka metsloomad ja linnud, kes oma elud jätavad südamerabanduse tõttu. Meenutame uudist Roomast ja mujalt, kus sajad linnud surid ilutulestiku tõttu (viide).

Ka inimesed kannatavad 

Kuid neid, keda ei veena loomad, siis tasub mõelda inimestele. Meie ühsikonnas on neid, kes on kõvade helide suhtes hellad, näiteks helitundlikud inimesed või väikelapsed. Iga ilutulestiku pauk on tõeline terror, mis tekitab hirmu ja stressi. Pidev hirmus elamine mõjutab negatiivselt inimese psühholoogiat ja see omakorda tervist. Heli kõrval on teine aspekt ka õhusaaste, mida on väga lühikese aja jooksul liiga palju. Nii me ei jõua kliimaeesmärkide täitmiseni. 

Muidugi on nüüd neid, kes arvavad, et piisab ilutulestiku paugutamise piiramisest kortermajade lähedal ja võimaldame taeva kirjuks värvimist maal. Siinkohal tuleks meenutada, et ka maal ei ela inimene üksi ning ka seal toimub õhusaaste. Küll aga tasub tuua üks eluline näide: maakohtades liigub rohkem metsloomi, keda kõvad paugud ehmatavad. Mida teeb aga metsloom, kui ta ehmub? Jookseb. Tasub pöidlad pihus hoida, et ta ei jookseks üle maantee mõne auto ette ning paari valgussähvatuse pärast ei kaotaks oma elu loom ja inimesed. 

Mida teha?

Kurtmise kõrval on oluline välja pakkuda ka lahendused. Siinkohal on mul neid neli:

  1. Palun allkirjasta petitsioon Riigikogule, mis piiraks ilutulestiku laskmist väljaspool aastavahetust (31.12-01.01): https://rahvaalgatus.ee/initiatives/390ba3c6-6137-48e0-90c2-a1fdf82323e6 
  2. Kui oled linna- või vallajuht, volikogu liige või aktivist, siis tööta palun selle nimel, et Sinu kodukohas ei lastaks ilutulestikku (võib asendada näiteks valgusprojektsioonidega) ja võetaks vastu vastav määrus.
  3. Ära ise osta ilutulestikku ja palu sama teha ka oma sõpradel. 
  4. Levita sõnumit, et ilutulestik kahjustab nii inimeste, loomade kui ka keskonna heaolu.