Mõni aeg tagasi tuli Kaja Kallas välja oma uitmõtete-koguga „Kallase kava Riigikogu reformiks“. Kui kava põhiosa keskendub riigikogulaste abide süsteemi loomisele, siis põhjendamatult vähe on tähelepanu saanud mõte kehtestada Eestis kaheparteisüsteem, mis viiks arvamuste vähesuseni parlamendis.

101 valimisringkonnaga valimissüsteem kehtestab kahe suurlinna ülemvõimu Toompeal

Kui 2015. aastal oli Tallinnas 264 714 valijat ja Tartus 68 149 valijat, siis toona jagati neis linnades välja vastavalt 29 ja 8 mandaati. Kuna 2019. aasta Riigikogu valimistel võetakse Kagu-Eestilt ning Jõgeva- ja Tartumaalt kokku 2 mandaati, mis antakse Tallinnale, siis jaguneb suurlinnadele 39 mandaati. Kallase plaani kohaselt moodustab ühe valimisringkonna ca 8000 valijat ühes piirkonnas. Nii tekiks Tallinnasse 33 ja Tartusse 9 valimisringkonda. Kokku valitaks kahest suurimast Eesti linnast 42 riigikogulast.

Tihti on riigikogulane ainus side keskvõimu ja kohaliku kogukonna vahel. Praeguse süsteemi ja Kallase kava vahe on kolm mandaati, mis saavad tulla suurlinnadele ainult maapiirkondade arvelt. Reformierakonna plaan nõrgendab seda sidet olukorras, kus maakohad vajavad riigi poolt eriti suurt tuge võitluses noorte väljarände, lagunenud taristu ja tööpuudusega.

Haldusreform 2.0

Kui analüüsida Kallase reformikava, siis selgub, et on soov teha haldusreformi-laadne „piiride joonistamine“. Kuna Eestis on 79 omavalitsust, millest kaks suurimat linna kontrollivad 42 mandaati 101-st, siis ülejäänud 77 kohalikku omavalitsust peavad leppima 59 mandaadiga. Talupojamõistus ütleb, et kas osa omavalitsusi jääb oma riigikogulasest ilma või peab liitma tükikese ühest omavalitsusest teisega, et täita maagiline kriteerium. Reformierakonna esimehe soovi täitmiseks tuleks taaskord hakata jõuliselt piire üle praeguste omavalitsuste tõmbama.

Kallas kritiseerib praegust süsteemi, mis keerukuselt on omaette ooper. Reformierakonna esimees ei näe, et tema plaan tekitab veelgi suurema tohuvabohu valijate meeltes, kelle jaoks devalveerub valimisringkonna mõiste. See on midagi, mis võib koosneda mitmest omavalitsusest või ühest väikesest piirkonnast omavalitsuse sees. Peaasi, et valijaid on normi piires. Valimisringkonna identiteedi võib piiritleda sisuliselt võimupartei oma võimu kinnistamiseks. Sellist praktikat kutsutakse USA-s gerrymandering’iks, kus Kongressi valimisringkonnad on ebanormaalselt sisalikukujulised ja kalduvad pooldama üht parteid. Nii on võimalik eirata rahva enamuse tahet, mis pole kindlasti demokraatliku normi kohane.

Lisaks võib juhtuda, et mõnes valimisringkonnas on konkurents mitme partei vahel väga tihe ja sealt valitud kandidaat esindab lõppkokkuvõttes vähemuse huve. Üks kõige marginaalsemaid juhtumeid hilisest ajast tuli 2017. aasta Suurbritannia parlamendivalimistel, kus Belfast Southi nime kandvas valimisringkonnas võitis mandaadi Democratic Unionist Party, saades 30% häältest. Ülejäänud 70% valijatest jäi esinduseta.

Tõsi, hetke süsteem on küll keerukas oma pikkade valimisnimekirjade tõttu, kuid siiski on see ausam, kuna suurem osa valijaskonnast saab siiski oma esindatuse, sest mandaate jagatakse proportsionaalselt valimistulemusega. Mitme mandaadiga ringkondade puhul on kandidaatide värvipalett hoopis kirjum ja ka seetõttu on valijal lihtsam oma valikut langetada. Nii ei pea valija valima partei poolt ette söödetud kandidaati. Praegune süsteem soosib, et me saaksime võrrelda lisaks kandidaatide varasemaid kogemusi ja riigimehele omaseid omadusi.

Kui küsimus on selles, miks minu antud hääl läheb teisele sama erakonna kandidaadile, siis siin tuleb erakondadel peeglisse vaadata. Erakonnad ju ise koostavad valimisüldnimekirju, kus ebapopulaarsemad nimed mõnikord troonivad kõrgematel kohtadel, mis tagavad koha Riigikogus. Seega siin tuleb erakondadel endil aru pidada, miks valimisnimekirjade kehva koostamisega eksitatakse valijat.

Lõppkokkuvõttes küsimus Kaja Kallasele: kes tegelikult sellest plaanist võidavad?

MARKUS MEIER, Keskerakonna Antsla osakonna esimees, kesknoorte volikogu esimees

27. oktoobril toimus kesknoorte volikogu istung, kus valiti uus esimees - Markus Meier Võrumaa klubist. Lisaks valiti kaks aseesimeest - Tatjana Anttonen Põhja-Tallinna klubist ning Jass Juuremaa Pärnu klubist.

Volikogu istungi külalisteks olid endised Keskerakonna noortekogu aseesimehed - erakonna peasekretär  Mihhail Korb ja Kesklinna vanem Vladimir Svet. Mõlemad külalised rääkisid isiklikust kogemusest organisatsioonis ning inspireerisid noori. Mihhail Korbi arvamusel annab noortekogu noortele kogemust ja võimalust iseseisvalt korraldada  aktsioone ning võtta meedias sõna päevakajalistel teemadel. Vladimir Svet rääkis, miks on noortel  mõistlikum mõnevõrra ohverdada unetunde ja rohkem tegeleda poliitikaga. Samuti oli võimalik esitada küsimusi ning arutada, kuidas muuta poliitikas osalemine noortele huvitavamaks. Lisaks otsustasime, et teeme senisest rohkem poliitikakoole.

Volikogu esimees on ka ametlikult kesknoorte juhatuse liige. Keskerakonna noortekogu volikogu istung toimub kaks korda aastas. Palju õnne uuele noortekogu volikogu juhatusele!

Aleksandra Pavlova, kesknoorte aseesimees

Täna valiti Keskerakonna noortekogule uus juhatuse. Lisaks valimisteks valmistumiseks võtab värske juhtkond eesmärgiks ka noorpoliitikute maine parandamise.

"Noorte poliitikute kuvand ei ole just kiita ning minu eesmärk Keskerakonna noortekogu esimehena on ennekõike sisuliste teemade tõstatamine ning laiema ühiskondliku arutelu tekitamine Eestile olulistel teemadel. Noortel on ideid ja ettepanekuid, mida tasub kuulata. Isiklikus plaanis soovin arendada noorsoopoliitikaga seonduvaid teemasid ning spordivaldkonna küsimusi, kuid muidugi loodan aktiivselt kaasa lüüa ka teistel teemadel," ütles noortekogu uueks esimeheks valitud Jaan Männik.

Igapäevaselt majandusminister Kadri Simsoni nõunikuna töötav Männik oli varasemalt kesknoorte volikogu esimees. Männiku sõnul saab kesknoorte juhtimine olema paras väljakutse, mille ta võtab julgelt vastu. "Uue põlvkonna poliitikud peavad olema avatud meelega, aktiivsed ja iseseisva mõtlemisega. Loodan, et noored keskerakondlased räägivad senisest enam kaasa ühiskondlikel teemadel. Kesknoored aitavad nende noorte hääle teha kuuldavaks."

Lisaks Männikule valiti Kesknoorte juhatusse Valentina Bortnovski, Kristi Rüütel, Kätlin Pääro, Getter Klaas, Aleksandra Pavlova, Kirill Gusev ja Gerttu Alteberg.

Kui jälgid Facebookis poliitikuid ja teisi avaliku elu tegelasi, siis aeg-ajalt hüppab su ajajoonele postitus, kus jälgitav on käinud Toidupangas, loomadevarjupaigas või annetanud raha Vähifondile. Iga taolise postitusega kerkib mu peas küsimus - kas heategevusest on saanud viis feimi või karmapunktide teenimiseks ning tahaplaanile on jäänud reaalne probleemi lahendamine?

Selle teema üle juureldes ma ei ole leidnud ühest vastust, kuid olen kaalunud erinevaid aspekte – heategevuse põhjus, järjepidevus ja sellest rääkimise viis. Kindlasti peab heategevusest rääkima, kuna info levitamine võib innustada teisi inimesi abistama ka teisi. Heategevus ometigi ei tähenda vaid rahalist ülekannet. Aidata saab ka ilma rahata, näiteks minnes loomade varjupaika ja tegeleda seal hoiul olevate loomadega. Oluline on just ühiskonda panustamise aspekt ja iseenda ninast kaugemale vaatamine. Ehk kindlasti tasuks heategevusest rääkida, et innustada teisi inimesi!

Nüüd keskenduksin järjepidevuse aspektile. Ühekordsed heateod on olulise väärtusega, kuid ei tekita üheski organisatsioonis stabiilsust ja turvatunnet. Tuues näiteks taaskord loomadevarjupaigas käimise või hoopis vanurite abistamise. Ka nende tegevuste puhul on vaja järjepidevust. Kas või kord kvartalis, aga järjepidevalt.. Ja kui avaliku elu tegelane suudab selle järjepidevuse sisse tuua, siis ka mina usun, et tegemist ei ole mitte feimi kogumisega, vaid siira sooviga muuta maailma paremaks.

Eelnevalt välja toodud mõteteni jõudsin, kui Kesknoored käisid hiljuti Männikul asuvas loomadevarjupaigas. Seal olles saime palju positiivseid emotsioone, mis mõjusid sütitavalt. Nägime, et hoiupaigas on loomad hästi hoitud, käib palju inimesi. Taaskord rõhutaksin järjepidevusele - seda on vaja! Too kasvõi midagi kaasa või tegele nende loomadega, kel pole kodu.

Keskerakonna noortekogu on viimasel ajal üsna palju osalenud erinevatel heategevuslikel projektidel. Kaks aastat järjest aitasid meie liikmed annetusi koguda Vähiravfondile. Meie noored käivad mitu korda aastas verd loovutamas nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas. Kevadel osalesid klubid üle Eesti heakorratalgudel, kus koristasid oma kodukanti või tegid parandustöid. Näiteks Mustamäe klubi värvis üle piirkonna pingid. Julgustan kõiki silmi avama ning märgata ka teisi enda ümber.

Karine Oganesjan, Kesknoorte esimees