Keskerakonna Noortekogu otsustas, et toetab praeguse erakonna esimehe, peaminister Jüri Ratase jätkamist erakonna esimehena ning esitavad ta 13. oktoobril toimuval kongressil esimehe kandidaadiks. Samuti esitab noortekogu erakonna juhatusse üheksa kandidaati.

“Kesknoored toetavad praegust erakonna esimeest, ning arvavad et just Jüri Ratas suudab juhtida meie erakonda võiduka tulemuseni eesootavatel Riigikogu valimistel 3. märtsil,” ütles Keskerakonna Noortekogu juht Karine Oganesjan. Noortekogu esimees lisas, et Keskerakonda on toetamas järjest enam noori ning paljuski tuleneb see just esimehe ja peaministri isikust ning tehtust.

Keskerakonna juhatuse kandidaatideks esitasid kesknoored, ministrid Kadri Simsoni ja Mailis Repsi, Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi, Tallinna Linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti ning Riigikogu liikmeid Tiit Teriku, Marika Tuus-Lauli ja Aadu Musta, samuti Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi ning Pirita linnaosa vanema Alina Tubli. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf.


Keskerakonna kongress toimub 13. oktoobril Pärnus.
 

Häädemeeste Keskkooli vilistlane, Tallinna ülikoolis õppiv kesknoor Jass Juuremaa, kes osales Haapsalus toimunud eelarvamusfestivalil, arutleb, kas noored viitsivad poliitikas osaleda ja kas demokraatia huvides peaks 16aastased saama hääletada riigikogu ja europarlamendi valimistel.

Kas valimisiga tuleks langetada kiirustades ja läbimõtlematult? Mina, Keskerakonna noortekogu liige sellist tegutsemisviisi ei poolda. Idee anda 16aastastele hääleõigus nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimistel on kindlasti arutlust väärt teema ja ­vananevat elanikkonda silmas pidades oluline mõttekoht.

Pooldan ideed, et noored tuleb kaasata otsustamisse ja nende hääl ­tuleb teha kuuldavamaks, aga kas vali­misea langetamine riigikogu ja europarlamendi valimistel ei oleks liiga lihtne lahendus? Mida noored, nagu kogu ühiskondki sellest tegelikult saaks, veel vähem võidaks?

Minu soov oleks, et demokraatlikule riigile kohaselt moodustaks valijaskonna teadlikud valijad, kellele oleks vähemalt formaalhariduse piires antud elementaarsed teadmised riigivalitsemisest, Euroopa Liidu struktuurist, valimisprogrammidest, eri populistlikest võtetest ja paljust muust. Leian, et praegune üheksandas klassis õppiv 16aastane teab nendest teemadest vähe, kui üldse, ja sügavuti kindlasti mitte.

Loomulikult on erandeidki ja meid ümbritseb palju aktiivseid noori, kes osalevad õpilasesinduste ja noortekogude töös ning on eeldatavasti valimis­ea langetamise tulised pooldajad-eestkõnelejad. Ent kõrval on hulk noori, kelle prioriteet selles vanuses ei ole ühiskonnas kaasalöömine ega huvi ­poliitika vastu.

Seega kalduvad nad pigem inforuumi, kus liigub teistsugune teave ja arusaam. Tihti on need noored kergemini mõjutatavad ja teevad oma valikud piiratud teabe põhjal.

Mulle meeldiks idee, et noored saaksid otsustusprotsessides rohkem praktilisi kogemusi, enda ideede abil ühiskonda muuta. Noored tuleb tuua noortevolikogudesse, õpilasesindustesse, erakonna noortekogudesse ja hiljem üliõpilasesindustesse ning MTÜdesse, et kodanikuaktiivsus ja huvi säiliks. See annab hea aluse, et nad oleks järgmistelgi valimistel valimiskastide juures.

Elame küll digitaliseerunud infoühiskonnas, kus igaühel võimalus ­sekunditega juurde pääseda tohutule infohulgale, ent kas 16aastased on valmis seal adekvaatselt orienteeruma? Praegune koolisüsteem ei toeta veel sellises vanuses õpilaste kriitilise mõtlemise arendamist, samuti ei pruugi nii noored ära tunda osavalt serveeritud poliitreklaami ehk propagandat.

Fake news on teema, mis vajaks põhjalikumat käsitlust juba põhikooli nooremas vanuseastmes. Loomulikult ei saa tõsimeeli väita, et 18aastased tunneksid valeuudised paremini ära, kuid pikem koolitee ja kogemused pigem toetavad seda.

16–17aastased saavad hääleõiguse riigikogu ja europarlamendi valimistel tulevikus. See on vajalik. Tarvis on enne vastavate seaduste (põhiseaduse ja Euroopa Parlamendi valimisseaduse) muutmist suurendada üldist kodanikuaktiivsust ja noori harida. Hea on näha, et kohalike omavalitsuste juurde tekib järjest rohkem noorte voli­kogusid (kohalikke noori esindavad noortekogud, kellel on nõuandev roll kohalikus omavalitsuses). Noorte indu ei tohiks lämmatada iganenud mõttemaailm ja mugavustsooni vajunud ­parteiliikme ideoloogia. Tahan siiralt loota, et mõistlikud ideed ja uudne lähenemine saab heakskiidu kohalikelt volikogudelt. Pingutada tasub, sest noored on kohalikel valimistel hääleõiguslikud.

Tundub loogiline, et valimisea ­langetamise diskussiooni üks põhjuseid võib olla see, et kuna noori valijaid on niikuinii vähe, siis ega neile ­midagi lubama ei pea.

Selline suhtumine on vale. Arvestama peab kõikide ühiskonnaliikmete huvide ja vajadustega, näiteks ligi­pääsuga kvaliteetsele haridusele.

Ei tohiks samastada kohalikke ning riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisi. Praegu saavad 16–17aastased rääkida valimistel kaasa oma hääle­õiguse kaudu enda kodukohas. Tihti on paljud teemad elulised ja noori puudutavad, nagu uus koolihoone, tervisespordiväljakud või korralikud teed. Ja kindlasti on noortel kohalikesse ­volikogudesse kandideerijate hulgas tuttavaid nimesid, kellega puututakse tihti kokku, olgu selleks siis enda sugulane, koolidirektor või keegi muu.

Samuti on väikeses kogukonnas küllaltki kerge haarata usalduse (mandaadi) pälvinud saadikult nööbist ning otse suhelda ja tagasisidet anda. See kõik on positiivne.

Ent kui paljud noored on kursis üleriigiliste, Euroopa ja maailma teemadega? Kas praegune haridussüsteem valmistab ette noori, kes teevad oma valiku kriitilise pilgu ja selge meelega?

Image may contain: 2 people, people smiling

Juunikuu viimasel nädalal käisid kesknoored Markus Meier ja Gerttu Alteberg Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) suveakadeemial, mis oli suunatud noortele liberaalidele. Üritusel oli esindatud enamik Euroopa riike ja ka Euroopa Liidu välised riigid Ukraina ja Island.

Suveakadeemia keskendus eelkõige Euroopa Parlamendi töö põhimõtetele, eurooplaseks olemisele ja tuleva aasta mais toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele. Teemasid käsitleti loengu vormis, kus rääkisid eurosaadikud ja nõunikud ALDE fraktsioonist. Hiljem sai neile esitada täpsustavaid küsimusi. Pärast kolme teemabloki käsitlemist asuti koostama ühisdeklaratsiooni, mis valmis läbi tuliste vaidluste. Iga sõna avalduses võis kedagi ärritada ja seetõttu võttis koostamine ja kompromisside leidmine kaua aega - just nagu Euroopa Parlamendile kohane.

Vahepealsel ajal jõudsime osaleda meeleavaldusel, mis protestis stagneerunud Euroopa Liidu üle. Aktsioonis peetud kõned kutsusid üles julgetele EL sisestele reformidele, mis ka tegelikult panevad inimesi tundma eurooplastena. Senine süsteem ongi pööranud paljud rahulolematud populistlike ja marurahvuslaste jõudude poole, mis ähvardavad EL lagunemist. See nõuab tugevaid seisukohti sisserände, EL eelarve kui ka liidu rolli üksikisiku vaatenurgast.

Õhtul toimunud lõpuüritusel saadi häid tuttavaid ja olulisi kontake tulevikuks.

Markus Meier

Möödunud kuul tegid kesknoored pöördumise Euroopa liberaalide ja demokraatikele ühendusele, et nad hääletaksid 20. juunil  Euroopa Liidu uue autoriõiguste direktiivi vastu.

Pöördumise teinud noored leidsid, et uue autoriõiguste direktiivi artiklid 11 ja 13 seavad ohtu ajakirjanduse ja üldise sõna- ja loomevabaduse. “Tegime pöördumise Euroopa liberaalide ja demokraatide ühendusele, et uue direktiiviga ei kaoks kellegi sõnaõigus ja loomevabadus. Loodavad direktiivid kehtivad kõigile - mitte pelgalt suurtele ettevõtetele, vaid ka igale inimesele. See tähendab, et igasugune uudiste ja teabe jagamine muutub keerukaks ning soodustab vale uudiste teket,” ütles Kesknoorte esimees Karine Oganesjan.

Äsja toimunud hääletusel direktiivi vastu ei võetud. “Meil on hea meel, et direktiivi ei saatnud heaks kiit! Selle vastu hääletasid paljud eurosaadikud ning see näitab, et me pole selles võitluses üksinda,” kommenteeris Oganesjan. “Veel enam on meil hea meel selle üle, et ka meie oma eurosaadik Yana Toom hääletas direktiivi vastu.”