Programm

 

Keskerakonna Noortekogu poliitiline programm (vastu võetud Kesknoorte volikogul 10.06.2017)

Eesti Keskerakonna Noortekogu on tsentristliku maailmavaatega kuni 30-aastaste noorte vabatahtlik poliitiline ühendus, kes osaleb läbi oma liikmete igakülgse eneseharimise, noorte koostöö ning avatud ühiskondliku dialoogi demokraatliku Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu arendamisel.

Meie missiooniks on kaasata noori kui täisväärtuslike kaasarääkijaid nii praeguste kui ka tulevaste poliitiliste otsuste juures. Keskerakonna Noortekogu ühendab tsentristliku maailmavaate alla ennekõike liberaalse ja sotsiaaldemokraatliku suunaga noored ning teeb tööd poliitilise kultuuri taseme tõstmise nimel. Juhindume oma ideoloogias ja tegudes demokraatliku õigusriigi põhimõttest, et riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks.

Keskerakonna Noortekogu liikmed on veendunud, et noortel peab olema oluline osa erakondade poliitilistes valikutes, sest just tänased noored on homsed otsustajad ja vastutajad. Seeläbi soovime aidata arendada Eestit kui riiki ja ühiskonda, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab oma panuse iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks. Meie soov on, et noorte hääl oleks ühiskonnas paremini kuulda ning seda nii kohalikes omavalitsustes kui ka riigi tasandil.

Noortekogu programmi koostamisel on püütud hõlmata kõiki tänase Eesti ühiskonna olulisi ja otseselt noori puudutavaid teemasid. Antud dokument on meie liikmete üldiseks ja ühiseks tegevusjuhiseks ning diskussioonide aluseks. Nendes küsimustes, mida käesolev programm ei sätesta, juhindub Keskerakonna Noortekogu ennekõike Eesti Keskerakonna programmist.

Hariduspoliitika

Haritud elanikkond on üheks meie väikese riigi peamiseks rikkuseks ning potentsiaalseks kasvuallikaks. Noortekogu on seisukohal, et kõigil hariduse juhtimise tasanditel tuleb välja töötada demokraatlikud otsustusmehhanismid, mille igasse etappi oleksid kaasatud ka noored. Kõikidele haridust puudutavatele küsimustele peab eelnema avalik arutelu ja teaduslik analüüs, kuhu oleksid kaasatud kõik huvitatud osapooled. Noortekogu peab Eestis esmatähtsaks haridusvõimaluste võrdsuse põhimõtet. Majanduslikud tegurid ei tohi olla põhjuseks haridustee poolelijätmisel. Hariduskulutuste jaotamisega tuleb saavutada, et igas koolis üle Eesti oleks võimalik saada konkurentsivõimeline haridus.

  1. 9. klassiline haridus ei ole enam tänapäeva maailmas rahuldav. Tuleb tagada, et kõik noored omandaksid, kas keskhariduse või kutsehariduse.

  2. Oleme seisukohal, et riik peab tagama Eestis elavatele inimestele võimaluse haridust omandada, sõltumata nende vaimsest ja füüsilisest tervisest, sotsiaalsest staatusest või elukohast.

  3. Kesknoorte hinnangul tuleb kooliharidusse integreerida majandusõpetus, mis aitab noortel tulevikus edukamalt iseseisva eluga hakkama saada.

  4. Võimalusel tuleks kaaluda ettevõtlusõpetuse rakendamist.

  5. Noorte teadlikkust keskkonnaalastes küsimustes tuleb tõsta ning seega teeme ettepaneku suurendada keskkonna ning loodusõpetusega seotud tundide osakaalu või luua omamoodi keskkonnakaitse ja loodushoiu moodulid.

  6. Igal lapsel peab olema võimalik saada täisväärtuslik alusharidus. Alusastme õpe ja vaba aja sisuka veetmise võimalused peavad olema tagatud lapse kodukohas või selle vahetus läheduses. Me ei pea õigeks, et hariduslik kihistumine ja laste eristamine algab juba algastmes.

  7. Näeme suuremat vajadust toetada majanduslikult haridusega tegelevaid noorteorganisatsioone, mis võimaldaks suurendada nende motivatsiooni ja tõsta aktiivsust.

  8. Kutseõpet planeerides tuleb senisest enam pidada nõu piirkonna ettevõtjatega, tagamaks, et kutsekoolis pakutav haridus vastaks reaalsele tööturul valitsevale olukorrale. Valitsus peab pöörama rohkem tähelepanu ka kutsehariduse maine tõstmisele.

  9. Noortekogu on seisukohal, et väiksema arvuga maakoolid peavad jääma püsima. Kohalike omavalitsuste otsustusõigust haridusvaldkonnas tuleb suurendada.

  10. Kvaliteetne haridussüsteem saab põhineda professionaalsel ja pühendunud õpetajaskonnal. Leiame, et nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajat tuleb tasustada väärikalt. Vaid nii on võimalik antud positsioonide mainet tõsta ja uusi noori haridussüsteemi juurde meelitada.

  11. Riik peab võtma kasutusele tõhusad ja otsustavad meetmed, ennetamaks noorte väljalangemist põhikooli astmes. Põhikoolist väljalangenud noortele tuleb luua võimalused haridus- ja tööellu naasmiseks.

  12. Tänapäeva noored on üha enam kaugenemas üldtunnustatud moraali- ja etiketinormidest. Seega peame vajalikuks etiketiõpetuse sisseviimist gümnaasiumiastmes, kus seda saaks integreerida ühiskonnaõpetuse programmi.

  13. Toetame tasuta kõrghariduse süsteemi, kuid kutsume riiki üles populariseerima senisest enam reaalaineid ning inseneriteadusi. Tähelepanu tuleb pöörata ka kõrghariduse kvaliteedi tõstmisele, et Eesti kõrgkoolid oleksid konkurentsivõimelised võrreldes teiste Euroopa kõrgkoolidega. Riik peab pöörama tähelepanu ka vene ja ingliskeelse kõrghariduse arendamisele.

  14. Toetame rohkem praktilise suunitlusega õppeaineid ning koostööd võimalike potentsiaalsete tööpakkujate ja ülikoolide vahel. Riik peab jätkuvalt toetama teadusparke, mis meelitaksid siia teadlaseid ja doktorante.

  15. Maksusoodustus õppelaenu intressidelt tuleb taastada nagu ka õppelaenu kustutamine noortel vanematel ja avalikus sektoris töötavatel noortel.

  16. Kesknoorte hinnangul tuleb ka avalikus sektoris kaaluda tasustatud praktikate võimalust.

  17. Toetame õpilaste motiveerimist stipendiumitega nii keskkooli, kutseõppe kui ka kõrghariduse raames. Keskkooli ja kutseõppe stipendiumite osas tuleks koostööd teha omavalitsustega.

  18. Peame vajalikuks, et riik tegeleks senisest enam NEET noortega ja aitaks nad, kas tagasi koolisüsteemi või tööturule.

  19. Toetame koolilõuna rahastamist algklassidest kuni kutsekooli ning gümnaasiumiastmeni. Leiame, et koolilõuna toetus peab ajas kasvama.

  20. Propageerime maksimaalselt paberivaba kooli

Kultuur ja Sport

Arenenud riigi tunnuseks on võrdsete võimaluste tagamine kõikidele noortele, kes soovivad tegeleda enda meelistegevusega nii spordi kui ka kultuuri valdkonnas. Sportlased ja artistid toovad enda saavutustega Eestile kuulsust kogu maailmas ning riik peab nende tegevust senisest enam toetama.

  1. Taotleme kohalikelt omavalitsustelt avaliku ruumi suuremat eraldamist noorte kunstitegevuse tarbeks.

  2. Leiame, et läbi huviringide soodustamise, toetab Eesti riik ka senisest enam spordi ja kultuuri arengut.

  3. Leiame, et suuremate omavalitsuste juurde tuleb luua senisest enam avalikke spordiväljakuid. Selle alla käivad ka noorte seas populaarsed skatepargid ning välised jõusaalid.

  4. Toetame riiklikult rahastatud noorte spordilaagrite senisest laiemat rakendust, misläbi kasvab noorte liikumisharjumus.

  5. Spordi rahastus peab suurenema kõikjal Eestis. Treenerite amet tuleb võrdsustada õpetaja ameti palgasüsteemiga. Kui me soovime, et Eesti treenerite võrgustik areneks, tuleb neid ka väärikalt tasustada.

  6. Sportlaskonna järelkasvu tagamiseks tuleb taastada spordikoolide võrgustik ja soodustada tavagümnaasiumides spordiklasside teket üle kogu Eesti.

  7. Eesti rahvuskultuuri üheks alussambaks on tasakaalustatud ja poliitiliselt sõltumatu avalik-õiguslik rahvusringhääling, mille arengusse peab olema kaasatud avalik-õiguslike ülikoolide oskusteave.

  8. Toetame tasuta e-raamatukogu keskkonna loomist. Suuremas mahus tuleb jätkata ka Eesti kirjanduse digitaliseerimisega.

Noortepoliitika ja tööhõive

Tänapäeva noortel on üha raskem pärast kooli lõppu tööturule siseneda. Konkurents on järjest süvenev ning noore ja kogenematu inimese jaoks võib esmane kogemus osutuda traumeerivaks. Seetõttu peame vajalikuks, et riik aitaks tööturule sisenevaid noori ning looks neile suuremad garantiid töö- ja kodu hankimisel, misjärel noored saavad pingevabamalt iseseisvasse ellu sukelduda.

Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on luua noortele võimalused, mis aitaksid neil elada täisväärtuslikku ja omavastutuslikku elu. Noorteorganisatsioonina toetame noorte omaalgatust, mis on suunatud kultuurilisele ja vaimsele eneseharimisele. Riik peab igati soodustama laste ja noorte õppe-, keele-, puhke- ja spordilaagrite arengut ning tagama vajadusel nende materiaalse toetuse.

  1. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad aitama kaasa noorte huvitegevuse ja tööhõive arengule. Suurendada tuleb toetuseid huvilaagritele ja noortekeskustele. Noortekeskusi on vaja kaasajastada, et erineva tausta ja vanusega noori tegevusse kaasata. Toetame noortekeskuste süsteemi laienemist kogu Eestis, sest need aitavad tuua noored tänavatelt ära. Peame vajalikuks mobiilse noorsootöö arendust.

  2. Noori tuleb kaasata senisest enam otsustusprotsessidesse ning seda just omavalitsuste tasandil.

  3. Toetame noorte langetatud valimisiga kohalikel valimistel, kuid soovime näha, et tegemist ei ole pelgalt populistliku sammuga, vaid käiguga, mis suurendab noorte kõlapinda. Teadlik valik ja senisest suurem õpetus

  4. Toetame õpilaste, üliõpilaste ja noorte õppejõudude rahvusvahelisi vahetusprogramme ning noorte õppimis- ja praktikavõimaluste laiendamist Euroopas ning kogu maailmas.

  5. Noorte huvi poliitika ning ühiskonna toimimise vastu tuleb kasvatada ja rõhutada, et iga noore arvamus on tähtis. Selleks tuleb taastada koheselt riiklik aastatoetus poliitilistele noorteühendustele.

  6. Riik peab suutma tagada noortele võimaluse osaleda malevate töös. Vabastame õpilasmalevas ning töö- ja puhkelaagrites töötavate 13- 18 aastaste noorte palga sotsiaalmaksuga maksustamisest. Toetame malevasüsteemi laienemist.

  7. Toetame õpilasfirmade programmi koolides. Käsikäes ettevõtlusõpetuse ning majandusõpetusega, loob antud meede ettevõtlikuma ning parema tuleviku Eesti.

  8. Oleme seisukohal, et peab riik parandama oluliselt lastekodust ja kasuperest ellu astuvate noorte ettevalmistust iseseisvaks eluks.

  9. Peame vajalikuks regionaalelu ning põllumajandusega tegelevate noorte täiendavat toetamist.

Majandus ja Maksundus

Eduka riigi eelduseks on korras majandus. Samas ei tohi unustada sotsiaalset võrdsust ning asjaolu, et riigis peab kõigil olema hea elada. Keskerakonna Noortekogu toetab astmelise tulumaksu rakendumist ning madalama palgaga inimeste sissetulekute kasvatamist. Oluline on tagada kõrgema tööviljakusega töökohtade teke, mis võimaldavad tõsta sissetulekuid ja lahendada sotsiaalprobleeme. Eesti majandust peab tõusule vedama innovaatika ja hariduse senisest efektiivsem seotus. Toetame ka järjest kasvavat digitaliseerimist, eriti tööstuse valdkonnas, kus antud temaatika on kõige suurema potentsiaaliga. Riigi rolli näeme ennekõike seisva majanduse aktiviseerimisel ning ettevõtjatele uute turgude leidmise aitamise näol. Peame tähtsaks Eesti taristu arengut ning tööpuudusega tegelemist, eriti noorte seas.

  1. Toetame progressiivsema maksupoliitika teket, kas läbi astmelise tulumaksu kehtestamise või tulumaksuvaba miinimumi jõulise tõusu.

  2. Leiame, et kohaliku omavalitsuse tulubaas peab suurenema, misläbi kasvab ka nende võimekus.

  3. Leiame, et Eestis tuleb soodustada töökohtade loomist ning seda saab teha läbi sotsiaalmaksu erandite.

  4. Peame vajalikuks regionaalsete maksusoodustuste kehtestamist. Kaaluda tuleks ka kohalike maksude küsimust, ennekõike turismimaksu kohaliku maksuna kehtestamist. Taoline samm suurendaks kohalike omavalitsuste võimekust ja tulubaasi.

  5. Leiame, et Eesti põllumeestele tuleb tagada võrdne toetus Euroopa Liidult võrreldes teiste liikmesriikidega. Toetame maksimaalsete üleminekuteotuste maksmist põllumeestele.

  6. Toetame Eesti sisese raudteevõrgu arendamist ja arendada tuleks välja põhisuunad Euroopaga! Toetame Rail Balticu projekti arendamist.

  7. IT sektor on üks uuenenud Eesti alustalasid. Toetame selle jõulist arendamist ning peame tähtsaks IT hariduse osakaalu suurenemist koolides.

  8. Toetame üle-Eestilise tasuta ühistranspordi rakendumist.

Sotsiaalpoliitika ja turvalisus

Mida tervemad inimesed, seda tugevam riik. Eesti Vabariik peab tagama hea ja toimiva tervishoiu kättesaadavuse kõikidele Eestimaa inimestele. Tervishoiu rahstamist tuleb suurendada ning ühtlasi pooldame alkoholipoliitka rangemaks muutmist.

  1. Nõuame, et riik keelaks energiajookide müügi alla 16-aastastele noortele
  2. Peame vajalikuks tervisõpetuse ja seksuaalkasvatuse õpetamise alustamist juba põhikooli nooremas astmes.
  3. Leiame, et igas Eesti koolis tuleb tagada tervishoiuteenus. Toetame tugiteenuste mitmekesistamist koolides, nende hulgas logopeedid, psühholoogid ja muud.

  4. Oleme seisukohal, et tervishoid vajab lisaraha ning eriarstiabi järjekorrad peavad lühenema. Inimeste tervise nimel on tarvis suuremaid ja kiiremaid lahendusi. Kesknoored toetavad Eesti meditsiinitöötajate palkade suurendamist.

    Toetame rangemat alkoholipoliitikat ja alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramist. Leiame, et ükski alkoholipood ei tohiks asuda koolide või teiste noortega otseselt seotud asutuste vahetus läheduses.

    Üheks noorsoopoliitika olulisemaks osaks peame alkoholi ning tubakatoodete kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Taotleme alkoholi ja tubakareklaami täielikku keelustamist.

  5. Toetame kehalise kasvatuse tundide osakaalu suurenemist õppeprogrammis. Suurenema peab ka vabas õhus läbi viidavate tundide maht.

  6. Riik peab parandama kondoomide kättesaadavust noorte hulgas, ühe võimalusena tuleks vähendada nende käibemaksu ja seeläbi langetada hindasid.

  7. Toetame valitsuse püüdlusi laste- ja peretoetuste suurendamisel. Leiame, et lastetoetusi tuleks veelgi suurendada.

  8. Turvalisuse ja tervise alla läheb meie hinnangul ka internetikiusamine. Leiame, et Eestis tuleb suurendada netikonstaablite hulka ja julgustada noori internetikiusamisest senisest enam rääkima. Jagatud mure on pool muret!

Keskkond ja Regionaalpoliitika

Inimest ja ühiskonda tuleb vaadelda kui harmoonilist tervikut ümbritseva keskkonnaga. Peame üheks oma oluliseks eesmärgiks säästva ellusuhtumise ja keskkonnasõbralike eluviiside propageerimist just noorte seas. Arvame, et loodusharidus peaks olema kohustuslik. Mitmed Eesti piirkonnad on oma omapärase ja ainulaadse keskkonnakoosluse tõttu ainulaadsed Euroopas. Selleks, et see säiliks ka tulevastele põlvedele, tuleb arendada ja laiendada meie traditsioonilist looduskaitse süsteemi, kaitsealade võrku ning rahvus- ja loodusparke.

  1. Peame vajalikuks kaasaegsete jäätmekäitluse põhimõtete igakülgset arendamist Eestis. Suure mahulise prügi ära andmine peab olema tasuta.

  2. Toetame keskkonnasõbralike transpordiliikide, nagu raudtee-transport ja ühistransport eelisarendamist.

  3. Toetame kergliiklusteede võrgustiku laienemist Eestis, Tallinnas tuleb parandada kergliiklusteede olukorda ennekõike kesklinna piirkonnas ja ühendada südalinn äärtega.

  4. Leiame, et Eestile on oluline osalemine Läänemere regiooni ja teistes rahvusvahelistes keskkonnaprojektides, tagamaks kogu piirkonna keskkonnaalane turvalisus.

  5. Peame Läänemerd eriti tundlikuks merepiirkonnaks, mille kaitseks tuleb tihendada riikide-ülest koostööd ja investeeringuid.

  6. Toetame riikliku innovatsiooni töörühma loomist, mis aitaks uusi loodushoiu tehnoloogiaid Eestis kasutusele võtta.

  7. Toetame keskkonnasõbralike energialiikide senisest suuremat kasutuselevõttu.

Oleme seisukohal, et ilma korraliku regionaalpoliitikata, ei ole võimalik Eesti maapiirkondadel ellu jääda. Eestis on üha süvenev ääremaastumine, mida saab peatada vaid teadliku poliitikaga. Toetame riigi- ja haldusreformide elluviimist seesuguselt, et kohalike omavalituste tulubaas suureneb ning kohustuste kasv ei tule ilma vahendite suurenemiseta.

  1. Riik peab kaugemaid piirkondi toetama nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning teiste piirkondadega samaväärse tehnilise taristu tagamisel.

  2. Riik peab soodustama ja toetama ettevõtluse arengut maapiirkondades ja väiksemates linnades tagamaks töökohtade olemasolu, piirkonna arengut ja rahva püsimist väiksemates kohtades.

  3. Regionaalse arengu soosimise vahenditest peame oluliseks: riigiasutuste ja kõrgkoolide võrgustiku hajutamist üle riigi; maksuerisusi enam- ja vähemarenenud piirkondadele; odavaid ja tõhusaid transpordilahendusi.

Riigikaitse ja Julgeolek

Toetame Eesti riigi välispoliitilist kurssi, kuid peame tähtsaks uute turgude otsimist ning häid suhteid kõikide naabritega, seadmata samal ajal ohu alla Euroopa Liidu ühist poliitikat. Eesti riik on tugev partner teistele NATO riikidel. Peame tähtsaks kaitsekulutuste jätkuvat osakaalu üle 2% SKP-st ning peame vajalikuks ka iseseisva kaitsevõime arendamist.

  1. Eesti riigikaitse põhialuseks jääb ajateenistusel põhinev Kaitsevägi. Toetame kohustuslikku ajateenistust. Riigikaitseõpe ei asenda ajateenistust, kuid võiks olla senisest enamates koolides ja õppekavades.

  2. Peame vajalikuks üles ehitada usutav ja heidutav iseseisev kaitsevõime, kaitsmaks agressiooni korral riiki iga hinna eest, sõltumata sellest kui kiiresti saabub liitlastoetus. Oluline on seejuures vastuvõtva riigi toetusvõimekuste arendamine ja tagamine.

  3. Loome noortele, kes tervislikel vm olulistel põhjustel ei saa ajateenistust läbida, mõistliku asendusteenistuse, mis valmistab neid ette kriisi- ja sõjaolukorras tugiteenuste osutamiseks elanikkonna kaitsel ja elutähtsate teenuste tagamisel.

  4. Eesti elavjõu põhialus on reservvägi, selle väljaõpe on kaitsevõime alus. Toetame küberkaitsesüsteemi jätkuvat arendamist. Eesti on küberkaitse osas maailma liidrite hulgas ning leiame, et Eestil tuleks seda positsiooni veelgi tugevdada.

  5. Toetame abipolitseinike ning muude vabatahtlikkuse vormide julgustamist ning senisest suuremat tunnustamist. Samas leiame, et Eesti politseinike ning päästjate palgad peavad kasvama.

Kodanikuühiskond ja demokraatia

Toetame valimissüsteeme, mis on läbipaistvad ja ausad. E-valimised vajavad läbipaistvamaks muutmist ja pidevat kaasajastamist. Vastasel korral ei ole tegemist ohutu alternatiiviga. Kesknoored ei nõua loomulikult e-valimiste kaotamist, kuid pidevat kontrolli, välismaiste ekspertide kaasatust ja uuenevaid lahendusi, mis tagaksid valimiste turvalisuse.

Kesknoored toetavad ka suurenevat integratsiooni Eestis ja kodanikuühiskonna kaasamist otsustusprotsessi. Viimased aastad on näidanud, et rahvaalgatustel on suur jõud, seega toetame Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmist rahvaalgatuse võimaluse seadustamiseks.

  1. Leiame, et Eesti tähtsamad õigusaktid ja seadused peavad olema kättesaadavad eesti- inglise- ja vene keeles. Seaduste teadmine ja kasutamine on lojaalse ja lõimunud kodanikkonna loomine. Rahvus – ja integratsiooniküsimusi ei tohi politiseerida ja pidevas valimiskampaanias rakendada.

  2. Leiame, et riik peab pakkuma tasuta eesti ja vene keele kursuseid, sealjuures ka rohkem motiveerima inimesi võtma Eesti kodakondsust.

  3. Leiame, et soostereotüüpidel ja -rollidel pole tänapäeva ühiskonnas kohta ning kõiki inimesi tuleb hinnata vastavalt nende võimetele.

  4. Kesknoored seisavad vastu palgalõhele ning peavad antud probleemi lahendamist prioriteediks. Mehed ja naised peavad saama võrdse töö eest sama palka. 

  5. Ühtegi inimest ei tohi diskrimineerida tema seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist tulenevalt ei Eestis ega kuskil mujal.

  6. Eesti riik peab senisest enam tegelema rahvusvähemuste integreerimisega Eesti ühiskonda. Tormilised ajad Euroopas ei tohi kaasa tuua rassiviha lainet või lukus piire. Vaid suurenenud üksteise mõistmine aitab peatada vihalaine.

  7. Toetame topeltkodakondsuse võimalikkust Eesti kodanikel Euroopa Liidu ja partnerriikidega. Eesti ja välisriigi kodanike lastele tuleb võimaldada mõlema lapsevanema kodakondsuse saamine.Lisaks leiame, et Eestis sündinud laste kodakondsuse saamise protseduuri tuleb lihtsustada.

  8. Anname kodakondsusvõimaluse Eestis pikka aega elanud inimestele. Kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega inimesed, kes on Eestis elanud vähemalt 1991. aastast, omandavad õiguse kodakondsusele lihtsustatud korras.