Täna valiti Keskerakonna noortekogule uus juhatuse. Lisaks valimisteks valmistumiseks võtab värske juhtkond eesmärgiks ka noorpoliitikute maine parandamise.

"Noorte poliitikute kuvand ei ole just kiita ning minu eesmärk Keskerakonna noortekogu esimehena on ennekõike sisuliste teemade tõstatamine ning laiema ühiskondliku arutelu tekitamine Eestile olulistel teemadel. Noortel on ideid ja ettepanekuid, mida tasub kuulata. Isiklikus plaanis soovin arendada noorsoopoliitikaga seonduvaid teemasid ning spordivaldkonna küsimusi, kuid muidugi loodan aktiivselt kaasa lüüa ka teistel teemadel," ütles noortekogu uueks esimeheks valitud Jaan Männik.

Igapäevaselt majandusminister Kadri Simsoni nõunikuna töötav Männik oli varasemalt kesknoorte volikogu esimees. Männiku sõnul saab kesknoorte juhtimine olema paras väljakutse, mille ta võtab julgelt vastu. "Uue põlvkonna poliitikud peavad olema avatud meelega, aktiivsed ja iseseisva mõtlemisega. Loodan, et noored keskerakondlased räägivad senisest enam kaasa ühiskondlikel teemadel. Kesknoored aitavad nende noorte hääle teha kuuldavaks."

Lisaks Männikule valiti Kesknoorte juhatusse Valentina Bortnovski, Kristi Rüütel, Kätlin Pääro, Getter Klaas, Aleksandra Pavlova, Kirill Gusev ja Gerttu Alteberg.

Kui jälgid Facebookis poliitikuid ja teisi avaliku elu tegelasi, siis aeg-ajalt hüppab su ajajoonele postitus, kus jälgitav on käinud Toidupangas, loomadevarjupaigas või annetanud raha Vähifondile. Iga taolise postitusega kerkib mu peas küsimus - kas heategevusest on saanud viis feimi või karmapunktide teenimiseks ning tahaplaanile on jäänud reaalne probleemi lahendamine?

Selle teema üle juureldes ma ei ole leidnud ühest vastust, kuid olen kaalunud erinevaid aspekte – heategevuse põhjus, järjepidevus ja sellest rääkimise viis. Kindlasti peab heategevusest rääkima, kuna info levitamine võib innustada teisi inimesi abistama ka teisi. Heategevus ometigi ei tähenda vaid rahalist ülekannet. Aidata saab ka ilma rahata, näiteks minnes loomade varjupaika ja tegeleda seal hoiul olevate loomadega. Oluline on just ühiskonda panustamise aspekt ja iseenda ninast kaugemale vaatamine. Ehk kindlasti tasuks heategevusest rääkida, et innustada teisi inimesi!

Nüüd keskenduksin järjepidevuse aspektile. Ühekordsed heateod on olulise väärtusega, kuid ei tekita üheski organisatsioonis stabiilsust ja turvatunnet. Tuues näiteks taaskord loomadevarjupaigas käimise või hoopis vanurite abistamise. Ka nende tegevuste puhul on vaja järjepidevust. Kas või kord kvartalis, aga järjepidevalt.. Ja kui avaliku elu tegelane suudab selle järjepidevuse sisse tuua, siis ka mina usun, et tegemist ei ole mitte feimi kogumisega, vaid siira sooviga muuta maailma paremaks.

Eelnevalt välja toodud mõteteni jõudsin, kui Kesknoored käisid hiljuti Männikul asuvas loomadevarjupaigas. Seal olles saime palju positiivseid emotsioone, mis mõjusid sütitavalt. Nägime, et hoiupaigas on loomad hästi hoitud, käib palju inimesi. Taaskord rõhutaksin järjepidevusele - seda on vaja! Too kasvõi midagi kaasa või tegele nende loomadega, kel pole kodu.

Keskerakonna noortekogu on viimasel ajal üsna palju osalenud erinevatel heategevuslikel projektidel. Kaks aastat järjest aitasid meie liikmed annetusi koguda Vähiravfondile. Meie noored käivad mitu korda aastas verd loovutamas nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas. Kevadel osalesid klubid üle Eesti heakorratalgudel, kus koristasid oma kodukanti või tegid parandustöid. Näiteks Mustamäe klubi värvis üle piirkonna pingid. Julgustan kõiki silmi avama ning märgata ka teisi enda ümber.

Karine Oganesjan, Kesknoorte esimees