Kui jälgid Facebookis poliitikuid ja teisi avaliku elu tegelasi, siis aeg-ajalt hüppab su ajajoonele postitus, kus jälgitav on käinud Toidupangas, loomadevarjupaigas või annetanud raha Vähifondile. Iga taolise postitusega kerkib mu peas küsimus - kas heategevusest on saanud viis feimi või karmapunktide teenimiseks ning tahaplaanile on jäänud reaalne probleemi lahendamine?

Selle teema üle juureldes ma ei ole leidnud ühest vastust, kuid olen kaalunud erinevaid aspekte – heategevuse põhjus, järjepidevus ja sellest rääkimise viis. Kindlasti peab heategevusest rääkima, kuna info levitamine võib innustada teisi inimesi abistama ka teisi. Heategevus ometigi ei tähenda vaid rahalist ülekannet. Aidata saab ka ilma rahata, näiteks minnes loomade varjupaika ja tegeleda seal hoiul olevate loomadega. Oluline on just ühiskonda panustamise aspekt ja iseenda ninast kaugemale vaatamine. Ehk kindlasti tasuks heategevusest rääkida, et innustada teisi inimesi!

Nüüd keskenduksin järjepidevuse aspektile. Ühekordsed heateod on olulise väärtusega, kuid ei tekita üheski organisatsioonis stabiilsust ja turvatunnet. Tuues näiteks taaskord loomadevarjupaigas käimise või hoopis vanurite abistamise. Ka nende tegevuste puhul on vaja järjepidevust. Kas või kord kvartalis, aga järjepidevalt.. Ja kui avaliku elu tegelane suudab selle järjepidevuse sisse tuua, siis ka mina usun, et tegemist ei ole mitte feimi kogumisega, vaid siira sooviga muuta maailma paremaks.

Eelnevalt välja toodud mõteteni jõudsin, kui Kesknoored käisid hiljuti Männikul asuvas loomadevarjupaigas. Seal olles saime palju positiivseid emotsioone, mis mõjusid sütitavalt. Nägime, et hoiupaigas on loomad hästi hoitud, käib palju inimesi. Taaskord rõhutaksin järjepidevusele - seda on vaja! Too kasvõi midagi kaasa või tegele nende loomadega, kel pole kodu.

Keskerakonna noortekogu on viimasel ajal üsna palju osalenud erinevatel heategevuslikel projektidel. Kaks aastat järjest aitasid meie liikmed annetusi koguda Vähiravfondile. Meie noored käivad mitu korda aastas verd loovutamas nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas. Kevadel osalesid klubid üle Eesti heakorratalgudel, kus koristasid oma kodukanti või tegid parandustöid. Näiteks Mustamäe klubi värvis üle piirkonna pingid. Julgustan kõiki silmi avama ning märgata ka teisi enda ümber.

Karine Oganesjan, Kesknoorte esimees

Keskerakonna Noortekogu volikogu esimehe Jaan Männiku hinnangul on EKRE noorteliikumise eilne üleskutse, mille kohaselt peaksid kaitsevägi ja riigi jõustruktuurid suhtuma kriitiliselt riigisaladusega töötavate ohvitseride mitte-eesti päritolusse, põhjendusega, et “veri on paksem kui vesi”, küüniline ja absurdne. Seesuguse avaldusega taotlevad noored konservatiivid justkui etnilist puhastust Eesti ühiskonnas.

„Rahvuslikku vaenu õhutavatel avaldustel ei ole meie ühiskonnas kohta. Ma nõustun täielikult peaminister Jüri Ratase öelduga, et riigireetmine on üks rängemaid kuritegusid, mida üldse sooritada ja selle suhtes puuduvad vabandused. Kuid nõuda selle valguses ennekõike Eestis elavate venelaste etnilist profileerimist, on lubamatu! EKRE noorte avaldus näitab, et nende võõraviha ei tunne mingeid piire ja võimaluse korral võetaks Eesti ühiskonnas ette tõsine puhastuskuur. Leian, et EKRE esimees Mart Helme peab selgelt välja ütlema, kas nende erakond taotlebki noorteorganisatsiooni väljahõigatud absurdsust,“ kommenteeris kesknoorte esindaja Jaan Männik.

Männik küsis irooniliselt: „Kuhu EKRE selle piiri etniliselt puhta eestlase ja võõra vahele tõmmata plaaniks? Kas tagasi tuleb minna kaks-kolm põlvkonda või mitu sajandit? Seesuguste avaldustega me integratsioonile ega ühtse ühiskonna ehitamisele küll kuidagi kaasa ei aita. Tean isiklikult paljusid vene rahvusest inimesi, keda pean Eesti patrioodiks ning kes vajaduse korral kaitseksid Eesti iseseisvust. Sinise Äratuse tehtud avaldus on järjekordne katse rõhuda enda marurahvuslusele, kuid seekordse väljaöelduga mindi selgelt üle võlli.“

„Rahvusvaheline julgeolek on üldiselt olnud Eesti erakondade seas küsimuseks, kus kõik hoiavad peaasjalikult sarnast joont, mitte ei tõmba seda valimisvõitlusse. Kahju, et EKRE noored siin headest tavadest hälbivad. Jagan täielikult kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu arvamust, kes sõnas, et on äärmiselt rumal öelda, et kõik vene rahvusest isikud on potentsiaalsed reeturid. Ka EKRE-l on aeg seda mõista,“ lõpetas Männik.