Jan-Ander Kundla, Kesknoorte aseesimees
Mõni aeg tagasi koostasin küsitluse, et uurida Tartu linna noortelt nende arvamust kodukohta puudutavatel teemadel. Kuna elan ja töötan ülikoolilinnas, siis tahtsin teada saada, mida arvavad teised minuvanuselised noored, kirjutab kesknoorte aseesimees Jan-Ander Kundla.
Küsitlusele vastas lühikese ajaga 100 Tartu noort, vanuses 12-33 ning peamiseks levitamise kanaliks oli sotsiaalmeedia ja mõne kooli õppesüsteem. Kui uurisin, millistest kanalitest noored saavad üldse informatsiooni neid puudutavate sündmuste ja uudiste kohta, siis oli selge, et sotsiaalmeedia on enam kasutatud kanal. Samuti teevad head teavitustööd ka noortekeskused ja koolid. Probleemide näol joonistusid välja selged kitsaskohad – ühistranspordi kesine graafik, loodushoid ja huvitegevuse kättesaadavus. Ma loodan, et enne 2024, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, suudetakse antud teemadega tegeleda, et noorte uuenduslikud ideed saaksid kõlapinda.
Kuna meil kõigil on oma arvamus asjadest, siis see kehtib ka noorte puhul, kelle hääl ei ole veel kahjuks nii kuuldav. Seevastu on neil säravad mõtted ja ideed, mis on alati olnud väärtus omaette. Nii siis avaldati arvamust Tartu linna positiivsetest külgedest, kus toodi välja populaarne rattaringluse kättesaadavus kui ka noorte arvestamine otsustusprotsessides läbi Tartu kaasava eelarve hääletuse. Samuti ollakse rahul sellega, et on palju rohelist ala ning infrastruktuur on rahuldav. Olen ka ise palju kordi kasutanud uudset rattaringlust ning pean tõdema, et esiteks on see keskkonnasõbralikum kui iga päev autoga tööle sõita ja teiseks asuvad hoiustamiskohad vähemalt kesklinnas näitel väga heades asukohtades. Välja toodud roheala rohkus on samuti Tartu puhul suureks plussiks, kuna pakub peredele ja sõpradele nii pikniku pidamise võimalust kui ka ilmestab aastaaegadel linna pilti oma värvidega.
Igal asjal on kaks poolt, nii pole head ilma halvata
Seda küsitlust innustas mind tegema just see pool, kuidas saaks muuta elukeskkonda veel paremaks ning milliseid murekohti noored täheldavad. Uus ühistranspordi graafik tekitab noortele peavalu, kuna need, kes õpivad kesklinnast kaugemal ei saa enam pikemate pauside ajal keskuses lõunal käia. Olles elanud pealinnas tean väga hästi kui tähtis on jõuda õigel ajal õigesse kohta ning ka mina hindan kõrgelt ühistranspordi mugavust ning kättesaadavust. Loodan väga, et saab millalgi ka siin teoks tasuta ühistransport, mis nii Tallinnas kui nüüd ka maakonnakeskustes toimib. See oleks nii tudengite kui ka kõigi teiste kodanike rahakotile kergendus.
Teiseks probleemiks toodi välja kitsad kõnniteed. Kui vaadata talvel linnapilti siis tekitab küsimust küll, et kus need jalakäijad turvaliselt peaksid kõndima. Kitsaste tänavate äärde on pargitud autod ja lumerohke talve puhul pole enam kuhugi kojameestel lund lükata. Samuti toodi välja noorte huviharidust puudutav probleem, et puudub või on kesine ekstreemspordi huvialaringide poolest. Võib näha küll linnaosades skateparke, kuid siiski tuntakse puudust ühistest treeningutest, mis liidaks huviala noori kui ka tooks neid välja tegema sporti, mis on ka tervisele hea.
Nagu ennist mainisin, siis noortel on väga head mõtted ning arvamus, kuidas midagi paremaks muuta. Siinkohal tehti ka palju ettepanekuid, kuidas üht või teist asja läbi noorte silmade parandada:
-
Parem prügi sorteerimine ning läbimõeldumad prügikastid, mida linnud rüüstada ei saaks.
-
Võiks olla öine bussiliiklus kella 1-5 vahel, mis suurendaks turvalisust, vähendades noorte inimeste liikumist pimedatel tänavatel.
-
Samuti võiks busside sõiduplaan hõlmata rohkem piirkondi.
-
Rohkem politseipatrulle tänavatel, samuti lamavaid politseinike, et vähendada kiirust ületavate juhtide ohtu liiklejatele.
-
Jätkata toetavat suhtumist rohealadele ja Tartu reliikvia – Supilinna ning Karlova miljöö säilitamisse.
Tuleb välja, et suurem osa noori huvitab neid ümbritsev keskkond. Selle jaoks saame ka meie midagi ära teha enda kodukohas Tartus, olgu see siis ühistranspordi parema kättesaadavuse tagamine, prügi tark käitlemine või üldse hoolivam suhtumine ennast ümbritsevasse.
