Enamik Euroopa riikides on kasutusel astmeline tulumaksusüsteem, välja arvatud Ungaris, Rumeenias ning Bulgaarias, mis kasutavad ühtlast maksumäära. Nende kolme riigi majanduskasvu arvnäitajaid vaadates selgub, et need riigid asuvad Euroopa liidu tabeli viimases osas. Astmelise tulumaksu on valinud ülejäänud Euroopa, sealhulgas ka põhjamaad ning teised majanduslikult edukamad riigid. Kõige konkurentsivõimelisemad riigid kasutavad üksikisiku tulu maksustamisel astmelist süsteemi. Maailma kümne konkurentsivõimelisema hulgas pole ainsatki erandit, ehk Reformierakond võtab eeskujuks vaesed riigid ning soovib populistlike loosungitega teha karuteene kogu Eesti rahvale.
Praegune tulumaksusüsteem ei ole täiuslik ning tekitas algusaastatel palju segadust, kuid aja jooksul on rahvas sellega harjunud. Samas tuleb tõdeda, et aeg on piisavalt küps edasiminekuteks ning Eestis tuleks kehtestada päriselt astmeline tulumaksusüsteem, mis oleks kergemini arvutatav ning läbipaistvam. Ja mis peamine, värskendused läbinud süsteem peaks toetama väikese ja keskmise palgalisi kodanike. Nende baasvajadused võiksid saada kaetud nende enda palga eest ning nad ei peaks toetuse saamiseks pöörduma riigi poole.
Astmeline tulumaksusüsteem on teiste Euroopa riikide näitel ennast igati õigustanud ja näitab, et see trend on ainuõige suund tänapäeva maailmas. Läbi antud meetme ehitaksime õiglasemat Eestit. Üks eelistest on see, et maksusummad jaotuvad üksikisikutel õiglaselt sõltuvalt nende jõukusest. See tähendab, et valitsus on asjakohaselt nihutanud maksukoormuse madalama sissetulekuga inimestelt kõrgema sissetulekuga inimestele. Väiksema maksukoormuse korral võivad vähem teenivad inimesed kulutada rohkem raha esmatarvetele nagu näiteks toitained, riided ning hügieenitarbed, mis võib aidata majandust parandada ning tööhõivet suurendada. Nõudluse suurenemine avaldab positiivset mõju meie ettevõtete müügi- ja kasumlikkuse ootustele. Muuhulgas võib oodata investeeringute kasvu ja seeläbi majanduskasvu veelgi suurendada.
Progressiivne maksumudel aitab valitsusel ka rohkem makse teenida. Kuna üksikisik teenib rohkem raha ja läheb kõrgematesse maksuvahemikesse, panustavad nad kõrgemaid protsente. Maksudest saadava täiendava maksurahaga panustavad kõrgepalgalised valitsuse programmide ja teenuste rahastamisse. Need võivad hõlmata infrastruktuuriga seotud plaane, nagu teede ja sildade ehitamine või parandamine ning samuti sotsiaalprogrammid. See võib aidata parandada üldisi elutingimusi ja pakkuda madalama sissetulekuga inimestele võimalusi, mis aitavad neil teenida rohkem raha või parandada endi heaolu.
Keskerakonna ettepanek on muuta astmeline tulumaks läbipaistvamaks, lihtsamaks ja õiglasemaks ning koosneb kolmest sammust:
- tõsta maksuvaba tulu kõigil alampalgani, mis on 2023. aastal 725 eurot;
- kuni kahekordse keskmise palgani (3400 eurot) kehtib praegune 20% tulumaks;
- kahekordset keskmist palka ületavalt summalt tuleks maksta 30% tulumaksu.
Antud muudatuse korral võidavad näiteks alampalka teenivad inimesed võrreldes praegusega 540 eurot aastas ning ühte kuni kahte keskmist palka teenivate inimeste võit tuleb kuni 1740 eurot aastas. Õiglasem ja solidaarsem maksusüsteem – kui jõukad panustavad rohkem, on see küpse ühiskonna tunnusmärk.
Riigina peame tagama, et meie elanikud saaksid iseseisvalt hakkama oma sissetulekutega ja maksusüsteem oleks õiglane ning läbipaistev kõigile. Toetusmeetmete pidev väljatöötamine ning maksmine näitab ainult seda, et riigina oleme teinud vigu ning möödapanekuid. Peame rohkem panustama pikaajalise mõjuga meetmetesse, mis aitavad meie elanike paremale järjele saamiseks. Kutsun kõiki üles antud teemal debatti pidama ning sellega päriselt tegelema! Muudame eestimaalastele maksusüsteemi õiglasemaks ning läbi selle anname uue tõuke nende elukvaliteedile.
