- Demograafilise kriisi lahendamiseks pakutakse peamiselt kolme teed.
- Aastakümnete jooksul on Prantsusmaa rakendanud ulatuslikke perepoliitika meetmeid.
- Demograafiline kriis ei ole paratamatus, vaid väljakutse, millele saame ja peame reageerima.
Euroopa seisab silmitsi ühe suurima väljakutsega oma ajaloos – meie rahvastik vananeb kiiresti ning sündimus langeb. See pole pelgalt statistiline näitaja, vaid eksistentsiaalne oht meie heaoluühiskonna püsimajäämisele, kirjutab kesknoorte juhatuse liige ja London King’s College’i rahvusvaheliste suhete tudeng Sandra Laur.
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) konverentsil tõstatati teravalt küsimus: kuidas tagada Euroopa elujõulisus ja jätkusuutlikkus ajastul, mil demograafilised trendid näitavad järjekindlalt langustrendi?
Probleem on lihtne mõista, kuid keeruline lahendada. Toimiva sotsiaalsüsteemi säilitamiseks vajame piisavat hulka maksumaksjaid, kes süsteemi panustaksid. Praegune trend näitab aga vastupidist – tööealise elanikkonna osakaal väheneb, samal ajal kui ülalpeetavate arv kasvab. See survestab meie pensioni-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteeme enneolematul määral.
Euroopa riikide valitsused seisavad teelahkmel, kus demograafilise kriisi lahendamiseks pakutakse peamiselt kolme teed. Esimene võimalus on suurendada tööjõu sisserännet, mis küll leevendaks hetkelist tööjõupuudust, kuid tooks kaasa uued sotsiaalsed väljakutsed ja kultuurilised pinged. Teine tee oleks maksude tõstmine, mis paneks veelgi suurema koorma praegustele töötajatele ning võiks pidurdada majanduskasvu. Kolmandaks räägitakse sotsiaalteenuste kärpimisest, mis tähendaks pensionide vähendamist ning tasuta arstiabi ja teiste oluliste teenuste piiramist. Need kõik on aga lühinägelikud lahendused, mis ei addresseeri probleemi tegelikku tuuma. Seetõttu peame rääkima neljandast teest – investeerimisest oma rahva tulevikku läbi tugeva perepoliitika.
See tähendab lastega perede toetamist, sündimuse kasvu soodustamist ning peresõbraliku keskkonna loomist. Just see on jätkusuutlik lahendus, mis tagab meie sotsiaalsüsteemide püsimise ka tulevikus, ilma et peaksime ohverdama oma ühiskonna põhiväärtusi või heaolu.
Kahjuks näeme Eestis praegu, kuidas valitsus liigub täpselt vastupidises suunas demograafiliste väljakutsete lahendamisel. Kui varasemalt oli seatud sisse kolmanda ja enama lapse toetus, siis uue valitsuse all on need toetused kärbitud, samal ajal kui märkimisväärseid summasid suunatakse hoopis massilise sisserände toetamiseks. See näitab valitsuse küünilist suhtumist – ühelt poolt võetakse lastega peredelt ära hädavajalikud toetused, teiselt poolt eelistatakse lihtsakäelist lahendust tööjõu importimise näol, selle asemel et toetada oma rahva järelkasvu. Tegemist on ohtliku teega, mida mitmed Lääne-Euroopa riigid on juba läbinud, tuues kaasa paralleelühiskondade tekke ja sotsiaalse sidususe nõrgenemise. Selline lühinägelik poliitika ei süvenda mitte ainult demograafilist kriisi, vaid seab ohtu kogu meie rahvusriigi tuleviku ja pikaajalise sotsiaalse stabiilsuse.
Tänaste väljakutsetega toimetulekuks on vaja tõsiselt tugevdada perepoliitikat ja sündimust toetavaid meetmeid. Esiteks, peresõbraliku poliitika eesmärgiks peaks olema pakkuda suuremaid toetusi lastega peredele, luua paindlikke töövõimalusi lapsevanematele ning tagada paremad lastehoiuvõimalused ja tasuta lasteaiakohad. Teiseks, maksusüsteemi reform peaks vähendama lastega perede maksukoormust, toetama pereettevõtlust ning lihtsustama noortele peredele eluaseme soetamist. Lisaks on väärtuspõhine lähenemine oluline, et tugevdada pereväärtusi ühiskonnas, toetada töö- ja pereelu tasakaalu ning väärtustada laste kasvatamist meie ühise tulevikuna.
Näiteks on Prantsusmaa üks Euroopa riikidest, kus demograafilisi väljakutseid on edukalt adresseeritud. Aastakümnete jooksul on Prantsusmaa rakendanud ulatuslikke perepoliitika meetmeid, sealhulgas helded peretoetused, tasuta lasteaiad, lapsehoolduspuhkuse toetus ja maksusoodustused lastega peredele. Nende meetmete tulemusena on Prantsusmaa sündimus Euroopa keskmisest kõrgem ning riik on suutnud stabiilselt toetada oma tööjõu ja sotsiaalsüsteemi järelkasvu.
Antud lahendused tagaksid, et noored pered saaksid kasvatada tuleviku põlvkonda tugevas ja peresõbralikus keskkonnas, mis looks kindla ja stabiilse aluse nii Eestile kui ka kogu Euroopale.
Kokkuvõtteks, demograafiline kriis ei ole paratamatus, vaid väljakutse, millele saame ja peame reageerima. ECR fraktsioon ja Keskerakond seisavad kindlalt selle eest, et Euroopa riigid võtaksid kasutusele meetmed, mis toetavad lastega peresid ja soodustavad sündimust.
Meie valik on lihtne – kas investeerime täna oma rahva tulevikku või maksame homme veel kõrgemat hinda läbi kokkuvariseva sotsiaalsüsteemi. Keskerakond usub, et ainus jätkusuutlik tee on tugevdada perepoliitikat ja toetada lastega peresid, mitte neid koormata täiendavate kärpetega.
