- Inglismaal on koolinoortele loodud hästi töötav sõjalise väljaõppe programm.
- Noorte hea väljaõpe tagab teadmised riigikaitses, kuid arendab ka oskusi tulevaseks eluks.
Inglismaal saavad gümnasistid süvitsi õppida, kuidas kaitsta riiki ja juhtida meeskonda lahinguväljal. Riigikaitsekallakuga gümnaasiumi(de) loomise peale on aeg mõelda ka Eestis, kirjutab kesknoor ja London King’s College’i rahvusvaheliste suhete tudeng Sandra Laur.
Tänane maailm seab riikide ette üha suuremaid julgeoleku- ja kaitsevalmiduse nõudeid, muu hulgas vajaduse pakkuda kaitsealast õpet juba varajases eas. Eestis saab paljudes koolides valikainena õppida riigikaitset, kuid võiksime muu maailma kogemusele tuginedes riigikaitse õppimise võimalusi veelgi laiendada.
Mul oli võimalus läbida gümnaasiumiõpe Brentwood Private Schoolis Inglismaal. Tegemist on kooliga, kus gümnasistid, nii poisid kui ka tüdrukud, saavad kohustuslikus korras iga nädal praktilist sõjalist väljaõpet. Üleriiklik programm Combined Cadet Force (CCF) sai Inglismaal alguse juba pärast II maailmasõda. Täna on riigis üle 500 kooli, kus CCF on õppekava lahutamatu osa.
CCFist on kujunenud hüppelaud noortele, kes soovivad tulevikus jätkata õppimist spetsiaalsetes sõjaväeõppeasutustes või valida karjääri kaitseväes. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole Inglismaal kohustuslikku ajateenistust, mistõttu CCF programm pakub ettevalmistust neile, keda riigikaitse ja sõjandus tõeliselt huvitab.
Kõigil meie kooli õpilastel, nii poistel kui ka tüdrukutel, oli kohustus valida kas mere-, maa- või õhuväe erialane suund või siis panustada hoopis ühiskondlikult kasulikku tegevusse.
Kuigi mõlemad valikud olid võrdväärsed, osutus sõjaline väljaõpe CCFis ülekaalukalt populaarseimaks. Põhjuseks oli asjaolu, et see arendas õpilastes juhtivatel ametikohtadel kõrgelt hinnatud oskusi, nagu meeskonnatöö, juhtimine ja strateegiline mõtlemine. Programmi läbimine on kaalukas argument ka ülikooli sisseastumisel.
Programm kestis kaks aastat, kaks korda nädalas, pool koolipäeva korraga. Meie kooli territooriumil oli eraldi sõjaväelinnak, kus alguses õppisime baasoskusi: kamuflaažitehnikaid, sidepidamist, relvade käsitsemist, laskeoskuseid, navigatsiooni, ellujäämisoskuseid, esmaabi ja distsipliini. Teooriat õppisime klassiruumis, kuid kooli sõjaväelinnakus saime teadmisi kohe ka praktikas rakendada. Niinimetatud välipäevadeks katkestati nädalaks ajaks tavapärane õppetöö, et keskenduda looduses praktiliste oskuste ja ellujäämisstrateegiate õppimisele.
Õppe juurde käisid ka testid ja intervjuud, mille edukas läbimine võimaldas sõjaväelises hierarhias kõrgemale tõusta. Edasijõudnud saavad võimaluse juhtida ja õpetada nooremaid kadette. Mina saavutasin nooremveebli (Company Sergeant Major) taseme, mis andis õiguse juhtida oma rühma nii treeningutel kui paraadidel ning kohustuse koolitada nooremaid kadette. Kogu väljaõppe ajal juhendasid vanemad kadetid nooremaid – see aitas kaasa juhtimisoskuste ja vastutustunde arengule. Õppeprotsessi jälgis alati ka sõjaväeohvitser.
Lisaks igapäevasele väljaõppele motiveerisid kadette ka maakondlikud võistlused. Meie kooli valiti esindama 12 parimat. Kolm päeva kestev võistlus sisaldas mitmekülgseid ülesandeid: tunnelites roomamine, relva lahtivõtmine ja kokkupanek kinnisilmi, jooks, vigastatute evakueerimine, täpsuslaskmine, lahingustrateegiad ja ka teoreetilised teadmised. Võistlus õpetas kiiret mõtlemist füüsilise ja vaimse pinge all.
CCF programm Inglismaal on palju enamat kui lihtsalt sõjalise väljaõppe platvorm. See on õpetanud tuhandetele noortele strateegilist mõtlemist, meeskonnatööd ja juhtimisoskusi, mis pakub tulevikuks tugeva vundamendi.
Eestis on riigikaitseõpe juba olulisel kohal, kuid miks mitte kaaluda (koostöös Kaitseliiduga?) analoogse programmi loomist, mis oleks mõeldud noortele, kes näevad oma tulevikku riigikaitse- või julgeolekuvaldkonnas. Aga mitte ainult! Suutlikkus kinni pidada distsipliinist, korraldada meeskonnatööd ja lahendada probleeme pingeolukorras on oskused, mis on hinnatud kõigil erialadel. Mida rohkem on meil hea väljaõppega riigikaitseteadlikke inimesi, seda tugevam on Eesti riik ja ühiskond ning seda ebamugavamad vastased oleme me võimalikule agressorile.
