Praegused noored soovivad vabadust teha oma elu kohta otsuseid liigse sekkumiseta. Meile ei meeldi, et keegi dikteerib meile oma reegleid. See on meie elu!
Viimasel ajal räägitakse Eesti ees seisvast demograafilisest kriisist. Vananev elanikkond, madal sündimus ja noorte vähene soov peresid luua on kujunenud põletavateks teemadeks. Samuti ei tohi unustada, et majandus ja keskkond mängivad selles olulist rolli. Aga miks noored ei kiirusta pere loomisega?
Vaja luua kindlus
Tasub alustada sellest, et üks peamisi põhjuseid, miks noored ei kiirusta pere loomisega, on majanduslik ebakindlus. Paljud noored tunnevad praegu, et neil pole piisavalt stabiilset sissetulekut, et tagada perele turvaline tulevik. Kinnisvara hinnad on Eestis tõusnud kosmiliselt, kuid palgad ei kasva sama kiiresti.
Kui noorel puudub kindlus oma töökoha püsimise või eluaseme soetamise osas, siis ei pruugi pere loomine tunduda vastutustundlik otsus. Seetõttu on praegustel noortel esikohal oma karjäär. Kahjuks teeb praegune valitsus olukorra veel hullemaks – kõrged maksud, tasulise hariduse arutelu ning stipendiumite kaotamine. Kõik need tegevused mõjutavad meie noori. Noortel on tekkinud hirm oma tuleviku pärast. Noor inimene ei tea, mida toob homne päev. Aga sellest hoolimata lasub neil ühiskondlik surve lapsi saada.
Kaasaegne noor hindab kõrgelt ka eneseteostust. Hariduse omandamine, karjääri tegemine ja isiklike unistuste täitmine tunduvad paljudele tähtsamad kui varakult pere loomine. Pealegi nähakse sageli, et laste kasvatamine nõuab suuri kompromisse, eriti noortele naistele. Seetõttu lükatakse pereloomine edasi, kuni ollakse oma individuaalsetes eesmärkides jõutud soovitud tasemeni ja tasakaal on leitud.
Lisaks ei tohi unustada, et viimasel ajal on noortel inimestel sageli probleeme vaimse tervise ja sotsiaalse kohanemisega. Kahjuks ei pööra riik antud muredele piisavalt tähelepanu, kuigi peaks. Maailm on viimastel aastatel toonud meie ühiskonnale mitmeid väljakutseid: pandeemia, sõjalised konfliktid ja majanduskriis. Kõik need tegurid on suurendanud hirmu homse päeva ees. Ebastabiilses keskkonnas on raske mõelda pikemaajalistele kohustustele, nagu laste kasvatamine.
Kui me räägime põhjustest, miks tänapäeva noored ei kiirusta pere loomisega, jättes kõrvale majandusliku aspekti, siis võrreldes varasemate põlvkondadega, on noorte väärtused ja elustiil muutunud. Kui varem oli pere loomine ja laste saamine loomulik elujärk varases nooruses, siis tänapäeval pole see enam iseenesestmõistetav.
Paljud noored väärtustavad pigem iseseisvust, reisimist ja paindlikku elustiili. Pere loomine võib nende silmis tunduda kohustusena, mis piirab vabadust. Praegu soovivad noored avastada maailma ja elada iseenda jaoks. See on tavaline praktika Euroopa riikides. Viimaste andmete kohaselt saavad Euroopa kodanikud esimese lapse alles 30. eluaastates.
Mida teeb meie riik?
Selle asemel, et demograafiakriisi lahendada ja sündimust suurendada, tegutseb tänane valitsus vastupidiselt – vähendatakse erinevaid peretoetusi ja arutatakse avalikult, kas kuni 25-aastased, kes ei ole saanud lapsi, peaksid maksma selle tõttu eraldi maksu. Praegused noored soovivad vabadust teha oma elu kohta otsuseid liigse sekkumiseta. Meile ei meeldi, et keegi dikteerib meile oma reegleid. See on meie elu!
Riigi ülesanne on välja töötada meetmed, kuidas toetada noori peresid. Näiteks võiks noor pere saada esimese lapse sünnil riigi poolt ühekordse rahalise toetuse, et nad oleksid kindlad, et saavad hakkama esimese lapsega ega pea muretsema, kuidas rahaliselt toime tulla. Kui riik suudaks pakkuda toimivaid toetusi ja abi, võiks see noori rohkem motiveerida. Kui me ei tegele sellega praegu, siis tulevikus on probleem veelgi teravam.
Eesti demograafilise kriisi lahendamiseks on vaja integreeritud lähenemist. Riik peab pakkuma noortele paremaid tingimusi pere loomiseks – olgu selleks taskukohane elamispind, paindlikumad töötingimused või lastehoiu kättesaadavus. Samuti võiks ühiskond vähendada survet ja anda noortele rohkem vabadust valida endale sobiv elustiil.
Pere loomise küsimus on tihedalt seotud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste muutustega. Oluline on mõista, et see pole pelgalt individuaalne otsus, vaid kajastab laiemat ühiskondlikku konteksti. Kui soovime vältida demograafilist kriisi, peame looma keskkonna, kus noored tunnevad end kindlalt, olles valmis uut elu alustama. Kogu süsteemi tuleb kohandada nii, et perede toimetulek ei oleks ainult noorte enda vastutus, vaid ka kollektiivne eesmärk ja prioriteet, et meie ühiskond saaks kasvada ja areneda ka tulevikus.
