2025. aasta riigieelarves kavandatud kärped noortevaldkonnas on murettekitavad ja võivad avaldada pikaajalist negatiivset mõju. Rahastuse vähendamine noorteühingutele, noorsootööle ja huviharidusele kokku 742 198 euro võrra – mis on 34,65% vähem kui möödunud aastal – ohustab tuhandete noorte võimalusi areneda, osaleda ühiskonnas ja saada vajalikku tuge vaimse tervise jaoks, kirjutab Keskerakonna noortekogu juht Dmitriy Fadin.
Noortevaldkond on Eesti ühiskonna üks alustalasid, pakkudes noortele olulisi oskusi, arendades loovust ja enesekindlust ning võimaldades neil panustada ühiskonda. Eestis tegutseb palju noorteorganisatsioone, mis viivad ellu erinevaid programme, et toetada noorte arengut ja oskuste kujunemist ning pakkuda neile platvorme aktiivselt ühiskonnas kaasalöömiseks. Need ühendused aitavad noortel leida oma koha ja annavad võimalusi osaleda ühistegevustes, mis tugevdavad vastutustunnet ja kodanikuaktiivsust.
Noortevaldkond on ühiskonna üks alustala
Huvihariduse ja noorsootöö valdkonnad on samuti olulised, pakkudes tuge ja kindlustunnet noortele, kes võivad end ühiskonnast eraldatuna tunda või vaimse tervise probleemidega võidelda. Kärped vähendavad paraku nende algatuste ulatust ja mõju, mis võib viia noorte kaasatuse ning ühiskondliku sidususe olulise vähenemiseni.
Need kärped on otseses vastuolus “Noortevaldkonna arengukava 2021–2035” eesmärkidega, mis rõhutavad noorte arenguvõimaluste, osaluse ja vaimse heaolu toetamist. Kärpides noortevaldkonna rahastust, seab riik kahtluse alla oma valmisoleku investeerida tulevikku. Selle asemel, et noorte arvelt kokku hoida, peaksime tagama, et igal noorel on võrdsed võimalused arenemiseks ja eneseteostuseks, olenemata nende taustast või elukohast.
Rahastuse kärpimise ebavõrdsus teiste valdkondadega on samuti silmatorkav. Näiteks kultuurivaldkonna kärped on keskmiselt 10%, erakondade rahastust vähendatakse vaid 5%, kuid noortevaldkonnas ulatuvad kärped üle 34%. Selline lähenemine on ebaõiglane ja ohustab tõsiselt noortevaldkonna jätkusuutlikkust ning mõju ühiskonnale.
Mida kärbe endaga kaasa toob? Kõrge inflatsiooni ja maksutõusude taustal tuleb riiklik kärbe äärmiselt ebamugaval ajal. See tähendab, et tekkiva miinuse peab katma kohalik omavalitsus, mis ei tundu realistlik, või lapsevanem läbi kohatasu tõusu.
Kaalul on Eesti tulevik
Seega peavad pered uuel aastal olema valmis selleks, et lisaks kõrgematele hindadele toidupoes ja suurematele kommunaalarvetele tuleb senisest rohkem rahakotti kergendada võsukeste huvihariduse eest. Pole vist vaja lisada, et kõige valusamalt tabab see löök maal ning Ida- ja Kagu-Eestis elavaid peresid, kus sissetulekud väiksemad ning tööpuudus kõige suurem. Samuti suureneb sotsiaalne ebavõrdsus.
Noortevaldkonna rahastuse vähendamine ei ole pelgalt eelarveküsimus – see on otsus, mis mõjutab otseselt Eesti tulevikku. Noortele tuleb pakkuda vajalikku tuge ja ressursse, et nad saaksid kasvada haritud ja aktiivseteks kodanikeks. Riigikogul on vastutus leida tasakaal ning teha eelarves parandusi, mis seaksid noortevaldkonna rahastuse samale tasemele teiste valdkondadega. Noorte tuleviku arvelt kokku hoidmine on ohtlik ja lühinägelik samm, mida me endale lubada ei saa.
