- Eesti tulevik sõltub otseselt sellest, kui haritud ja hästi toetatud on meie noored täna.
- Eesti vajab haritud ja mitmekülgselt arenenud noori, et püsida konkurentsivõimelisena maailmas.
Viimastel kuudel on haridusküsimused Eestis üha enam tähelepanu pälvinud, kuna valitsuse otsused on viinud mitmete haridusega seotud toetuste kärpimiseni, kirjutab Eesti Keskerakonna Noortekogu esimees Dmitriy Fadin.
Tasuta kõrghariduse tulevik on ebakindel, tudengite motivatsiooniks loodud tulemusstipendiumit tahetakse kaotada ning huvihariduse rahastust kärbitakse miljoni euro võrra. Kõik need otsused viitavad sellele, et valitsusele pole haridusvaldkond oluline, mis on äärmiselt lühinägelik lähenemine ja võib kahjustada Eesti ühiskonda pikemas perspektiivis.
Haridus ei tohi muutuda luksuseks
Tasuta kõrgharidus on aastaid olnud oluline osa Eesti hariduspoliitikast, võimaldades noortel omandada kõrgetasemelist haridust sõltumata nende majanduslikust olukorrast. Tasuta haridus on olnud suur edasiminek võrreldes kümnekonna aasta taguse ajaga, kus ainult rikkamatel oli võimalik oma lapsi ülikooli saata. Siiski on see saavutatud ligipääsetavus praegu ohus, kuna riik kaalub tasuta kõrghariduse lõpetamist või selle olulist piiramist, kehtestades tudengitele 500- eurose iga-aastase administreerimistasu.
Lisaks sellele on Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsus otsustanud kaotada tudengite tulemusstipendiumi, mis motiveeris ja toetas paljusid üliõpilasi saavutama kõrgemaid õppetulemusi. See ei ole ainult rahaline löök tudengitele, vaid ka oluline moraalne signaal, et riik ei hinda nende pingutusi ega näe vajadust panustada noorte haridusteekonda ja teaduse arengusse.
Hiljuti tuli ilmsiks ka uudis, et valitsus kärbib huvihariduse toetusi, mis tähendab, et 2024. aastal väheneb huviharidusele suunatud raha 10 protsenti ehk umbes miljoni euro võrra. See kärbe mõjutab otseselt noorte võimalusi osaleda muusika-, kunsti-, spordi- ja teadusringides, mis on nende arengule hädavajalikud. Huviharidus mängib olulist rolli laste ja noorte vaimse ning füüsilise arengu toetamisel, pakkudes neile võimalusi oma andeid arendada ja ühiskonda paremini integreeruda.
Skandinaavias saab tasuta õppida
Praeguse valitsuse poliitika tekitab tõsiseid küsimusi Eesti hariduse tuleviku kohta. Kärped, mis puudutavad nii kõrgharidust, tudengite toetusmeetmeid kui ka huviharidust, annavad selge signaali: haridus ei ole riigi prioriteet. Samal ajal kui investeeringud teistesse valdkondadesse võivad olla olulisemad, ei tohiks need tulla hariduse arvelt.
Haridus on see, mis loob tugevad ja haritud kodanikud, kes suudavad tagada riigi arengu ja edu.
Haridusele tehtavad kärped tähendavad pikaajalist kahju Eesti arengule. Kujutades ette Eesti tulevikku majana, siis haridus on selle vundament. Kui valitsus hakkab hariduse arvelt kokku hoidma, siis me õõnestame selle vundamendi tugevust. Ilma tugeva vundamendita variseb maja kokku – sama kehtib ka Eesti ühiskonna kohta. Haridus on see, mis loob tugevad ja haritud kodanikud, kes suudavad tagada riigi arengu ja edu. Kui valitsus selle valdkonna tähelepanuta jätab, ehitame oma tuleviku nõrgale alusele.
Valitsus peaks keskenduma hariduse säilitamisele ja arendamisele, mitte kärpima noorte võimalusi ja tulevikuperspektiive. Lõppude lõpuks on haridusse investeerimine parim võimalik pikaajaline investeering. Tänased noored on homsed tegijad: otsustajad, ettevõtjad, õpetajad ja teadlased – inimesed, kes viivad meie riiki edasi. Eesti tulevik sõltub otseselt sellest, kui haritud ja hästi toetatud on meie noored täna.
Juba praegu on paljud Eesti pered majanduslangusest tingitud töökaotuse ja kõrge inflatsiooni tõttu kolinud Lõuna-Euroopasse. Tasuline kõrgharidus süvendab seda trendi noorte hulgas. Näiteks on võimalus tasuta ülikoolis õppida Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis ning olen kindel, et meie lähinaabrid on vägagi huvitatud Eesti talentidest. Kõrgharidus on Eestis niigi alarahastatud ja tudengitelt koormise küsimine toob kaasa olukorra, kus jääme ilma oma helgematest peadest, kes panustavad teiste riikide käekäiku.
Iga päev Tallinnast Tartusse
Tark ja haritud rahvas – sellele rõhus ametisse astudes ka Eesti Vabariigi president Alar Karis. Eesti naftaks on nutikad inimesed, kuid paraku asub Eestis järjest vähem noori kõrgharidust omandama vahetult gümnaasiumi lõpetamise järel. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel jätkas 2009. aastal vahetult pärast keskhariduse omandamist õpinguid Eesti kõrgkoolis 67 protsenti lõpetajatest, kuid 2019. aastal oli see osakaal vaid 40 protsenti.
Võib tunduda uskumatuna, kuid osad tudengid sõidavad iga päev Tallinnast Tartusse, sest see tuleb odavam, kui üürida eluaset heade mõtete linnas.
Ainuüksi õppemaksuta õppimise võimalus ei taga veel haridusõiglust – juurdepääsu kõrgharidusele piiravad kehvemal järjel tudengite jaoks probleemid näiteks õpinguteaegsete elamiskulude kandmisega. Võib tunduda uskumatuna, kuid osad tudengid sõidavad iga päev Tallinnast Tartusse, sest see tuleb odavam, kui üürida eluaset heade mõtete linnas. Skandinaaviamaad pakuvad lisaks tasuta kõrgharidusele ka soodsaid majutusvõimalusi.
Kui käesoleva aasta alguses streikisid Stenbocki maja ees õpetajad, keda palgatõusu lubanud valitsus ninapidi vedas, siis sel neljapäeval tulevad valitsushoone ette meelt avaldama pettunud üliõpilased. Keskerakond on seisnud tasuta kõrghariduse eest ja Kesknoored ühinevad meeleavaldusega.
Kärbete ja toetuste kaotamise taustal peame mõtlema, kuidas tagada, et Eesti haridussüsteem oleks kättesaadav ja kvaliteetne. Eesti ei saa endale lubada hariduse erastamist või selle kättesaadavuse piiramist. Me vajame tugevaid riiklikke mehhanisme, mis toetavad üliõpilasi nii kõrghariduses kui ka noori huvihariduses.
Tasuta kõrghariduse ja tudengite toetusmeetmete säilitamine, samuti huvihariduse piisav rahastamine, on Eesti tuleviku tagatis. Eesti vajab haritud ja mitmekülgselt arenenud noori, et püsida konkurentsivõimelisena maailmas, mis muutub iga päevaga aina väljakutserohkemaks. Seetõttu on oluline, et valitsus ei keskenduks ainult lühiajalistele finantsilistele eesmärkidele, vaid mõtleks ka riigi pikaajalise arengu peale.
