Scroll to top

Gerttu Blank: kõrgharidus ei tohi olla eliidi lõbu ega algus võlaorjusele


kesknoor - 13. okt. 2020 - 0 comments

Iga natukese asja tagant satub kättesaadav ehk tasuta kõrgharidus tule alla. Süüdistatakse 2012. aasta kõrgharidusreformi kõigis hingehädades, kuid puudu jääb enesekriitilisest reflektsioonist, arvab kesknoor Gerttu Blank.

Alustame kõige olulisemast: kõrgharidus peab olema kättesaadav, sõltumata rahakoti paksusest. See ei tohi olla eliidi luksus ega vabatahtlik samm astuda võlaorjusesse oma elu alguses. Ärgem unustagem, et mitmel pool maailmas on kõrgharidus tasuta ja sellega käivad kaasas ka head tugisüsteemid. Kui panema noored Eestis hariduse eest maksma, riskime laiaulatusliku õpirändega. Muru on niigi mujal rohelisem, seda pole vaja veel rohelisemaks teha.

Möödunud õppeaastal oli Eestis 18 kõrgharidusasutust, kus on 676 õppekaval 45 178 õppurit (võrdluseks aastal 2008 oli õppureid 68399). Mõne kõrgharidusasutuste puhul on suund selgem, kuid teise puhul võrdlemisi segane. Paratamatult on tekkinud olukord, kus toimub suur erialade dubleerimine. Meie riik on väike, mistõttu kõikvõimalikke spetsialiste on vähe ning tipptasemel õppejõude ei jätku igasse ülikooli. Siinkohal tulebki mängu ettepanek võtta ette suurem erialade koondamine.

Mõistagi võib kooliperel tekkida vastumeelsus oma identiteedi kaotamise suhtes. Läheneda tuleb aga ratsionaalselt ning vastata küsimustele: mil määral paraneb meie ressursside kasutamise võimalus, kuidas ja kas saame tõsta õppekvaliteeti?

Kindlasti ei tohi erialade koondamise fookuses olla pelgalt säästmine, vaid ressursside mõistlikum kasutamine ja kõrghariduse kvaliteedi tõus. Selle protsessi käigus tuleb kokku leppida iga ülikooli nišš: kes tegeleb tehnikaga, kes sotsiaalteadustega, humanitaarteadustega jne.

See on ainult üks võimalikest lahendustest. Kindlasti tuleb üle vaadata vastuvõtukvoodid. Igal juhul on vaja otsida ja leida jätkusuutlikke lahendusi, mis eeldab senisest tugevamat koostööd kõrgkoolide ja ministeeriumi vahel ning suurema eesmärgi meelespidamist.

Kui muuta kõrgharidus tasuliseks, siis toetame sellega nii ühiskondlikku kui ka haridusvõrgu killustumist. Vaja on terviklikku ja nutikat lähenemist, mitte kõige lihtsamat – hinnasildi lisamist.