Katariina Rüütel, Keskerakonna Noortekogu aseesimees
Käesolev aasta algas sünge teadmisega – Statistikaameti andmetel langes 2025. aastal sündide arv Eestis uue ajaloolise miinimumini ehk ilmavalgust nägi vaid 9092 last. See on teine aasta järjest, kus sündide arv jääb alla 10 000 piiri (2024. aastal oli see 9646). See ei ole enam lihtsalt madalseis, see on demograafiline vabalangus.
Meid, 20-30-aastaseid, süüdistatakse tihti mugavuses või liigses eneseteostuses. Kuid vaadates viimase kahe aasta poliitikat ja majandusotsuseid, küsib meie põlvkond vastu: kas Eesti riik üldse tahab, et me siia lapsi tooksime? Kõige valusam õppetund noortele peredele viimastel aastatel on olnud poliitiline ebakindlus. 2023. aasta alguses kehtestatud lasterikaste perede toetus, mis tõusis kuni 650 euroni, andis korraks märku, et riik väärtustab lapsi. Kuid juba 2024. aasta 1. jaanuaril tõmmati sama vaip alt ära ning toetust kärbiti 200 euro võrra.
Maksutõusude laviin
Mida see noorele ütleb? Et riigi lubadused kehtivad vaid järgmiste kärbeteni. Kui plaanid täna last, tuginedes praegusele süsteemile, ei ole mingit garantiid, et homme, valitsuse järgmise “eelarve tasakaalustamise” lainel, su toimetulekut jälle ei kärbita.
Aastad 2024 ja 2025 jäävad ajalukku kui suurte maksutõusude aastad, mis tabasid kõige valusamalt just neid noori, kes on oma elu ja rahakotti alles üles ehitamas. Käibemaksu tõus kergitas koheselt kõigi esmatarbekaupade ja teenuste hindu keset niigi rasket inflatsiooniperioodi. Tulumaksu tõus vähendab reaalset netopalka ajal, mil eluasemelaenude intressid on rekordkõrged. Mootorsõidukimaks karistab peresid ja noori, kes elavad väljaspool Tallinna kesklinna ning vajavad autot lasteaia ning töö vahel liikumiseks.
Samas kordab valitsus üha uuesti, et Eestis on demograafiline kriis ning noored ei soovi lapsi saada. Paratamatult tekib paljudel noortel küsimus: mida aga teeb valitsus selleks, et laste saamine oleks majanduslikult võimalik?
Demograafilise kriisi vundament on elamispind. Noorte jaoks on kodu soetamine viimastel aastatel muutunud peaaegu võimatuks. Kinnisvarahinnad jätkavad tõusmist ning kui lisada siia juurde teadmine, et Euribor püsib kõrge ning ülisuuri kasumeid teenivad pangad ei ole varmad laenu andma, siis on keskmist palka teenival noorel väga keeruline isiklikku elamispinda osta. Riiklikud meetmed on jäänud pealiskaudseks ega anna noortele peredele pikaajalist kindlustunnet ja võimalust kodu soetada.
Noorte vaatepunktist paistab, et riiki juhitakse nagu keskmist ettevõtet, kus lapsed on käsitletud kulureana ja perepoliitika ebaefektiivse väljaminekuna. Puudu on visioon, kuidas noori ja peresid hoida ning toetada. Selle asemel domineerivad Exceli tabelid, milles otsitakse järjekindlalt järgmisi kärpekohti ja viimaseid sente.
Tallinn tuleb appi
Sündimuse langus 9000 lapse piirini ei ole juhus ega paratamatus. See on poliitiliste valikute tagajärg. See on selge signaal, et noor põlvkond on sunnitud lükkama elu suurimad otsused edasi. Kui riik ei usu omaenda tulevikku ega investeeri sellesse, on raske oodata, et noored julgeksid seda teha. Kui me tahame vältida rahvuse kahanemise kiirenemist lähiaastatel, peab poliitika lõpuks muutuma inimesekeskseks. Perepoliitika pidev ebajärjekindlus tuleb lõpetada. Tuleb luua reaalsed eluasemegarantiid noortele peredele ja lõpetada nende maksustamine ajal, mil nad on oma elu kõige haavatavamas finantsfaasis.
Valitsusse kuuluvad Reformierakond ja Eesti 200 võiksid eeskuju võtta Tallinna linnalt. Neljapäeval heaks kiidetud linnaeelarves on suurt tähelepanu pööratud just demograafiakriisi ületamisele ja toimetuleku parandamisele. 1000-eurone sünnitoetus (kaksikutele 3000 ja kolmikutele 10 000), tasuta lasteaiakoht ja koolitoetuste tõus peaksid andma noortele peredele kindlustunde, et lapsed on oodatud ning linn kannab nende eest hoolt.
Lapsi ei sünnitata Exceli tabeli täitmiseks. Aga kui lihtne arvutus näitab, et lapsega pere peab virelema vaesuses, jäävad ka uued ilmakodanikud sündimata. On aeg otsustada, millised väärtused on meile tõeliselt olulised ja millele valitsus keskendub.
