Eesti Keskerakonna Noortekogu seisukoht on, et noorte reformierakondlaste ettepanek muuta kõrgharidus tasuliseks, mille kohaselt tuleb tudengitel tasuda vähemalt 25% õpingute kuludest, muudab hariduse luksuseks. Tasuta kõrgharidus peab jääma!
Keskerakonna Noortekogu juhatus leiab, et Reformierakonna Noortekogu idee muuta kõrgharidus tasuliseks vähendab kõrghariduse kättesaadavust ning on rünnak noorte tuleviku ja toimiva haridussüsteemi vastu. Reformierakonna plaan näeb ette, et tudengid maksaksid vähemalt 25% oma õpingute kuludest ise ning kui raha pole, siis võtku laenu kuni 10 000 eurot aastas! See tähendab, et kõrgharidus muutub kättesaadavaks vaid rikastele, samal ajal kui paljud andekad noored, kellel ei ole piisavalt vahendeid, jäävad kõrghariduseta.
Haridus ei tohi olla eliidi privileeg
Eestil puuduvad võimalused luua rahvuslikku rikkust tohutute nafta- ja gaasivarudega, meie rahva suurimaks väärtuseks on aastasadade jooksul olnud haritud inimesed. Tänane valitsus, kuhu kuulub lisaks Reformierakonnale ka Eesti 200, pingutavad aga selle nimel, et Eesti kaotaks ka oma viimase konkurentsieelise.
Praegune valitsus kärbib hariduseelarvet ja vähendab tudengitele mõeldud toetusi, justkui haridus ei olekski meie ühiskonna alus. Samal ajal on riigieelarves raha poliitilisteks kingitusteks ja bürokraatia ülalpidamiseks, kuid mitte tuleviku investeerimiseks. Näiteks leiti sõrmenipsust kolm miljonit eurot selleks, et arendada ettevõtjatele suunatud portaal, mille tulususes on põhjust sügavalt kahelda.
Targa ja haritud rahva olemasolu rõhutas ametisse astudes ka tänane president Alar Karis, kuid tema sõnad läksid vist tänaste ministrite kõrvust mööda. Haridus on ainus tõeline ressurss, mis Eestil on, ning selle hävitamine tähendab rahvusliku arengu ja majandusliku konkurentsivõime allakäiku.
Juba täna seisame silmitsi reaalsusega, kus paljud Eesti noored otsustavad õppida välismaal, kuna seal pakutakse paremaid tingimusi, tasuta haridust ja suuremaid toetusi üliõpilastele. Eesti valitsus peaks endalt küsima: kas me tahame oma noori riigist eemale tõugata või pakkuda neile siin võimalust edukaks tulevikuks?
Reformierakond on automaksu kehtestades vähendanud puuetega inimeste, lasterikaste perede ja maaelanike toimetulekut, ning maksustanud riigieelarve puudujäägi katmiseks pensionärid. Nüüd on siis järg jõudnud tudengite kätte hoolimata sellest, et peaminister Kristen Michal lubas, et maksud enam ei tõuse. See näitab selgelt, et pole vahet, kas peaminister on Kaja Kallas või Kristen Michal – Reformierakonna üleolev ja valelik poliitika jätkub. Valitsus on viinud meie riigi majanduslikku ummikusse ning neil ei näi olevat selget plaani, kuidas sellest välja tulla. Loodetakse, et majandus taastub iseenesest.
Tasuta kõrgharidus on olnud Eesti tugevuse ja eduka ühiskonna üks alustalasid. Kui see kaob, kannatavad kõige rohkem need, kelle peredel ei ole võimalik toetada õpinguid kallite õppemaksude ja elamiskuludega. See tähendab, et ühiskonna varaline kihistumine suureneb ning paljud andekad noored peavad loobuma kõrghariduse omandamisest. See omakorda tähendab, et väheneb nutikate inimeste hulk, kes saaksid Eesti riigi arengusse panustada.
Juba praegu on paljud Eesti pered kümme kvartalit järjest kestnud majanduslanguse tõttu keerulises olukorras ega suuda lubada endale isegi hädavajalikke asju. Kui kõrgharidus muutub tasuliseks ja tudengid peavad maksma vähemalt neljandiku oma õpingute kuludest või võtma suure õppelaenu, tähendab see, et paljudele noortele jääb kõrgharidus kättesaamatuks. Ainuüksi õppemaksuta õppimise võimalus ei taga veel haridusõiglust – maapiirkondade noortel ei ole alati võimalust katta elamis- ja transpordikulusid. Reformierakonna valitsuste poolt tõstetud maksukoormus ja hariduskärped süvendavad ebavõrdsust ning sunnivad noori loobuma õpingutest.
Kõrgharidus toetagu riiklikke huvisid
Üks tänase süsteemi suurimaid probleeme on see, et ülikoolid on kohustatud pakkuma tasuta õppekohti kõigile täiskoormusega eestikeelsetele tudengitele, kes vastu võetakse. See tähendab, et tasuta õpivad ka need, kelle akadeemiline võimekus tegelikult ei eelda ülikooliõpinguid või kelle pered suudaksid õppimise eest ise tasuda.
Keskerakonna Noortekogu pakub välja alternatiivse lahenduse, mille kohaselt peaks riik näitama tasuta õppekohtade osas üles suuremat paindlikkust ning arvestama rohkem riiklike ja ettevõtjate vajadustega. Antud juhul on meil suur puudus reaalainete õpetajatest, inseneridest, tervishoiutöötajatest. Parimate tulemustega tudengid saaksid tasuta õppekoha, samas kui tasulisi õppekohti võiks pakkuda neile, kes soovivad õppida erialadel, mida riik igal aastal suures mahus ei vaja – näiteks riigiteadusi.
Tasuta kõrghariduse ja tudengite toetusmeetmete säilitamine, samuti huvihariduse piisav rahastamine on Eesti tuleviku tagatis. Eesti vajab haritud ja mitmekülgselt arenenud noori, et püsida konkurentsivõimelisena maailmas, mis pakub iga päev aina suuremaid väljakutseid. Seetõttu on oluline, et valitsusel oleks kõrghariduse rahastamise osas pikaajalisem vaade.
