Jan-Ander Kundla, kesknoorte aseesimees
Hiljutine Kuressaare noorte pöördumine, et koolis pakutaks ka vegantoitu, pani mind mõtlema. Kas mitte igas koolis ja lasteaias ei võiks üks päev olla ainult vegantoit, kirjutab kesknoorte aseesimees Jan-Ander Kundla.
Alustame ühest – ma ei ole vegan, kuid mõistan neid, kes selle elustiili valiku on teinud. Põhjuseid, miks hakata veganiks, on laias laastus kolm – keskkond, loomade õigused ja tervis. Kuigi kaks esimest on äärmiselt olulised, siis keskendun eelkõige viimasele.
2016. aasta kevadel tehti Eestis esmakordselt Euroopa laste kasvu seireuuring (COSI). Uuringus osales 381 kooli 7-8-aastased esimese klassi õpilased, kokku oli neid 12 700. Uuringu tulemustest osutasid aga valusale teemale – 26% esimese klassi lastest ehk iga neljas oli ülekaaluline ning neist kaks viiendikku rasvunud. Tervise Arengu Instituut toob välja, et endiselt on probleemiks vähene puu- ja köögiviljade ning soovituslikust suurem lihatoodete ja magusa söömine. Need faktid peaksid panema meie ühiskonna mõtlema.
See on küll palju leierdatud informatsioon, kuid siiski – ülekaalulisus põhjustab terviseprobleeme, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Sellega kurname tervishoiusüsteemi. Ressursid, mis võiksid minna raskelt haigete inimeste ravimisele (nt vähkkasvajad ja geenimutatsiooniga seotud haigused), lähevad hoopis elustiili haiguste ravimise alla. Kas selline lähenemine pole mitte totter?
Muidugi kasvatus, ka toitumisalane haridus, peab algama kodust. Samal ajal saab kool anda omapoolse väikese lükke pakkudes vegantoitu vajadusel iga päev või vähemalt korra nädalas. Siinkohal on paslik meenutada, et vegan toit pole pelgalt porgand, kapsas ja uba. Ka täistaimne toit on äärmiselt maitsev ja atraktiivne. Kui endal puuduvad vastavad teadmised, siis tasub pöörduda Eesti Vegan Seltsi poole, kes oskab aidata menüü koostamisega.
Vegantoitumine on igas eluetapis heaks kiidetud paljudes riiklikes toitumissoovitustes, nt Suurbritannias, USA-s, Austraalias, Kanadas, aga ka Põhjamaades, näiteks Soomes. Kuidas oleks sellega, et ka Eesti jõuaks toitumise valdkonnas teistele riikidele järgi?