Kesknoorte arvestatav arv Tallinna linna noortevolikogu koosseisus tähendab, et valimistel oma hääli meile andnud noored usaldavad meie kandidaate ja nende ideid, kirjutab Mark Jefimov vastuseks Anna Tammeti kommentaarile “Tallinna noortevolikogus jääb apoliitilisusest puudu”.
Tallinna linna noortevolikogu liige Anna Tammet avaldas arvamust, et pealinna noortevolikogu kaotas oma apoliitilisuse ning nende otsused on Keskerakonna poolt tugevalt mõjutatud. Seda oleks võinud võtta tõsiselt, kui antud arvamusega oleks välja tulnud keegi apoliitiline noortevolikogu liige. Hetkel aga kõlab see rünnakuna poliitilise konkurendi vastu.
Kõigepealt tuletan meelde, et Tallinna linna noortevolikogu on valitav nõuandev kogu, mis moodustub igas linnaosas enim hääli saanud noortest. Igaühel on sõltumata erakonna kuuluvusest või vaatenurgast võimalik kandideerida ja konkureerida noorte häälte eest.
Kriteeriumid ja protseduur oli ühtsed kõigile ning igast konkreetsest kandidaadist sõltus, kas tema vaated leiavad noorte seas toetust. Seega näitab just hääletuse tulemus, kelle ideed ja mõtted võidule pääsesid. On loogiline, et Tallinna linna noortevolikogusse valitud noored esindavad ja kaitsevad eelkõige oma ideid ja oma valijaskonna huve.
Sama loogiline on ka kesknoorte arvestatav arv noortevolikogu koosseisus: see tähendab, et valimistel oma hääli meile andnud noored usaldavad meie kandidaate ja nende ideid. Kesknoorte trumbiks on alati olnud see, et me peame esmatähtsaks seista noorte ja nende huvide eest, me hoolime sellest, mis toimub meie linnas ja riigis.
Aga asi ei ole pelgalt poliitikas. Erinevate vaadetega noori kuulates on noortevolikogu algatanud erinevaid üleskutseid, näiteks öiste ühistranspordiliinide kasutuselevõtu kohta Tallinnas ning koolitoidu kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta. On olnud ka väiksemaid algatusi, näiteks uurime võimalusi kasutada ühistranspordi rohelist kaarti nutitelefoni abil.
Koolitoit ei ole pelgalt omavalitsuse probleem
Aga räägime ka noortekogu viimasest algatusest, mis oli seotud koolitoidu kallinemise teemaga. Hiljutine toiduainete hinnatõus ei jäta muud valikut, kui tõsta selle maksumust, sest see on ainus viis toidu kvaliteedi tagamiseks. Kuid küsimus on selles, kelle taskust see hinnatõus võetakse.
Noortekogu pöördus riigi poole ettepanekuga, mille järgi suurendataks 2023. aasta riigieelarves riigi osa koolilõuna kompensatsioonist (praegu on selleks üks euro päevas õpilase kohta ja seda juba alates 2018. aastast). Anna Tammet kirjutab midagi ettepanekust saata see pöördumine mitte riigile vaid linnale, mis on absurdne (milleks pöörduda linna poole riigile suunatud ettepanekuga?). Lisaks sellist ettepanekut noortevolikogu päevakorras ei olnud, sest kõik said üheselt aru, et Tallinna võimud ei otsusta, kuidas riik oma raha jagab.
Tallinn on septembrist tõstnud oma osa koolilõuna maksumusest 56 sendini, seega on piirmäär ühe õpilase kohta päevas nüüd 1,56 eurot. Samal ajal katab Tallinn lisaks ka lasteaia toidu maksumuse (1,80 eurot päevas sõimerühmas ja kaks eurot tavarühmas), mistõttu suure osa lapsevanemaid toiduraha tasuma ei pea.
Samuti sellele katab linn ka teise ja iga järgneva lapse lasteaiakoha maksumuse. Vaatamata sellele, et üle 90 protsendi väikelastest käib lasteaias, ei aita riik kuidagi selles kontekstis kohalikke omavalitsusi. Kas katta lasteaia kohatasu keskselt, on poliitiline otsus.
Mõte, et vanemad peaksid põhikoolis koolilõuna eest maksma, ei ole loogiline. Põhiharidus on Eestis seaduse järgi kohustuslik ja vanematel ei ole võimalik sellest keelduda. Samas peavad nad tasuma toiduraha. Mis juhtub siis, kui vanematel seda raha ei ole? Seepärast pöördusimegi selle küsimusega riigi poole ning soovime selles mingile selgusele jõuda.
Valitsus on seni ignoreerinud 10 noorteorganisatsiooni ettepanekut suurendada koolilõuna riiklikku rahastamist 1 eurolt 2 euroni. Siinkohal rõhutan, et noortevolikogu hääletusel polnud selles küsimuses vastuhääli, järelikult toetasid seda ettepanekut ka Tallinna linna noortevolikogu Reformierakonna noored.
Aeg endasse vaadata
Noortevolikogu süüdistamine selles, et selle liikmed ei poolda reformierakondlikke seisukohti, kinnitab taaskord Reformierakonna harjumust süüdistada kõiki teisi oma ebaõnnestumistes. Vastates väitele, et mõne kesknoore aktiivsus Tallinna noortevolikogus on madal, tuletan meelde, et poolte Reformierakonna noortevolikogu liikmete aktiivsus on samal tasemel ja volikokku pääsesid nad sarnastel alustel.
Valimised on kindlasti demokraatia alus ja ühe või teise erakonna või noortekogu esindajate arvu piiramine kõigutaks demokraatia aluseid. Valimised noortevolikokku on noorte võimalus anda oma hääl neile, keda nad usaldavad ja tahavad näha oma esindajana linna struktuurides. Oleks vale piirata inimeste võimalust anda oma hääl nende kandidaatide poolt, kes on nende vaates väärikad otsustama nende eest. Kui teete sellise ettepaneku, alustage iseendast ja olge sellega kõigile eeskujuks.
