Meie ühiskond töötab suuresti solidaarsuse põhimõttel. Näiteks panustame maksudega arstiabisse, korras teedesse ja tasuta haridusse. Seni oleme harjunud, et kõigi panused on protsentuaalselt võrdsed, kuid alates 1. jaanuarist on see natukene teistmoodi.
Tulumaksureformiga panustavad ühiskonda rohkem suurema sissetulekuga inimesed ja võidavad need, kelle sissetulek on väiksem. Üle 80% töötavast elanikkonnast võitis tulumaksureformiga.
Näiteks kui 2017. aastal oli inimese brutotöötasu 600 eurot, siis arvelduskontole laekus 498,72 eurot. Pärast tulumaksureformi laekub sama brutopalga juures arvelduskontole 562,72 eurot ehk 64 eurot rohkem. See tähendab, et inimese sissetulek suurenes ligikaudu 12,8%!
Mida saab selle suurenenud sissetuleku eest? Rikkama toidulaua, paranda ühe hambaaugu, osta korralikud jalanõud või hoopis koguda raha mustadeks päevadeks. See summa loob võimaluse natukenegi tõsta elukvaliteeti. Meie jaoks on ka oluline, et võidavad noored, kes suunduvad esimest korda iseseisvasse ellu ja peavad hakkama saama väikse palgaga. Lihtne ei ole leida tasuvat töökohta ilma eelneva töökogemusteta või muretseda (ajutine) elukoht.
Me mõistame, et on inimesi, kelle sissetulek vähenes. Oluline on rõhutada, et see juhtus üksnes nende inimestega, kelle brutosissetulek on üle 1776 euro. Võrdluseks, Eestis on keskmine brutokuupalk 1224 eurot (Statistikaamet, september 2017). Meil on hea meel nende inimeste üle, kes nii palju teenivad. Samal ajal hoiame aga meeles, et peame aitame neid, kes teenivad kuni 3,5 korda vähem.
Me ei soovi palju, üksnes grammi võrra mõistmist ja solidaarsust. Mõtleme nende tudengite, klienditeenindajate ja üksikemade peale, kes nüüd saavad elada natukene paremini.
Kesknoorte juhatus
Karine Oganesjan, esimees
Aleksandra Pavlova, aseesimees
Jan-Ander Kundla, aseesimees