Pöördume Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise
seaduse eelnõuga (115 SE). Leiame, et muudatus on hädavajalik noorte täiendavaks
võimestamiseks. Seda eriti olukorras, kus vaimse tervisega seotud muudatused, mis annavad
noortele täiendavaid võimalusi abi saamiseks, peaksid olema rahva tervise huvides ja seega ka
Riigikogu prioriteediks.
10. juunil avaldati Eesti Päevalehes artikkel seoses seadusemuudatusega, mis võimaldaks
alaealisel noorel vanema nõusolekuta psühhiaatrilt abi saada. Kuna see küsimus pole aga
siiani leidnud lahendust, näevad Eesti noorte ja vaimse tervisega tegelevad
organisatsioonid vajadust põhjendada seadusemuudatuse olulisust. Ühiselt seistakse selle
eest, et Eesti Vabariigis oleks kvaliteetne psühhiaatriline abi võrdselt kättesaadav kõigile,
ka alaealistele abivajajatele.
Maailma Terviseorganisatsiooni sõnastuses on tervis füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja
sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine. Selle valguses on oluline mõista, et
õnnelikuks ja terveks eluks on lisaks füüsilise tervise hoidmisele tarvis hoolitseda ka vaimse,
emotsionaalse ja sotsiaalse poole eest. Kuna hea tervis on meie kõigi suurim vara, peab sellele
olema ligipääs igaühel, vaatamata vanusele.
Võlaõigusseaduse § 766 lg 4 ja psühiaatrilise abi seaduse § 3 lg 2 tõlgendades saab väita, et
Võlaõigusseadus annab indiviidile otsustusõiguse ning piirab antud õigust vaid juhul, kui
ilmnevad asjaolud, et isik ei suuda vastutustundlikult otsust langetada. Samal ajal, kui ühest
seaduse tekstist võib välja lugeda inimese vaba otsustusõiguse väärtustamise, on Eesti
õigussüsteemis mitmeid vastuolulisi viiteid, mille tulemusena võib kvaliteetne abi raskesti
kättesaadavaks muutuda – üheks selliseks näiteks on psühhiaatrilise abi seaduse § 3 lg 2.
Praeguses olukorras võib see viia selleni, et vanema nõusolekuta jääb noor ilma abist, mida ta
väga vajab.
Artiklis esindatud seisukohad vihjavad, justkui abivajajate hulk oleks võrdlemisi väike, kuid
tegelikult on psühhiaatriliste probleemide taga tihti varjatud mõjutajad ja asjaolud. Aprilli lõpu
seisuga on 2020. aastal Eestis enesetapu teinud juba seitse alaealist. Lisaks sellele numbrile on
hinnanguliselt veel palju noori, kes on sooritanud enesetapukatse või sellele mõelnud. Juba
üksainus endalt elu võtnud alaealine peaks olema piisav põhjus, et vähendada barjääre abini
pääsemiseks.
Viimased kuud on olnud teiste hulgas ka noortele väga pingeline periood. Arvestades
distantsõppest tulenenud õpikeskkonna ja osadel juhtudel ka õppemahtude suurenemist ning
lõpuklassidega seotud segadusi ja lisapingeid, peaks noorte vaimne tervis olema rahvasaadikute
üks esmastest prioriteetidest. Peame hoidma meeles, et võttes noorelt võimaluse varakult abi
otsida, on tal hilisemas eas kaks korda kõrgem depressiivsete häirete arenemise oht.
Eluliselt olulise tähtsusega on see, et vaimse tervise abini jõutakse õigeaegselt. Ligikaudu 75%
vaimse tervise häiretest saavad alguse enne 24. eluaastat , mistõttu on eriti oluline saada seda abi 1
võimalikult vara, et vältida hilisemat häire süvenemist. Riiklikul tasandil on oluline ennetada
vaimse tervise probleemide teket, süvenemist ja seeläbi ka suitsiide, kuna valdaval osal juhtudest
on nii enesetapud kui ka nende katsed seotud ravita jäänud psüühikahäiretega. Nagu on välja
toonud õiguskantsler – põhiseaduse kohaselt on riigil kohustus luua toimiv tervishoiusüsteem,
mille kaudu saaks iga inimene haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta
kvaliteetset terviseteenust .
Oleme seisukohal, et kui arsti hinnangul on alaealine piisavalt küps ja kaalutlemisvõimeline, et
anda informeeritud nõusolek, peab see alaealine saama ligipääsu psühhiaatrilisele abile ka ilma
seadusliku esindaja nõusolekuta. Peame oluliseks seadusliku esindaja kaasamist raviprotsessi,
kuid rõhutame ka, et esineb erandlikke olukordi, kus see pole alaealise huvides – näiteks
koduvägivalla või alaealise väärkohtlemise korral. Samuti olukorras, kus seaduslik esindaja on
kategooriliselt psühhiaatrilise abi vastu, kuigi alaealine vajab seda. Eesmärk ei ole siinkohal aga
kedagi karistada, vaid tegutseda noorte huvides ja anda vajadusel talle võimalus oma tervise eest
iseseisvalt hoolt kanda.
Artiklis tuuakse välja, et koolides on olemas psühholoogid, kelle poole laps saab pöörduda ning
kes saab lapse psühhiaatrilisele ravile suunata. Soovime pöörata erilist tähelepanu sellele, et
koolipsühholoogidel ei ole psühhiaatrilise abi seaduse kohaselt õigust suunata last psühhiaatrilise
abile ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. Antud seaduse § 11 alusel saab alaealine vanema
nõusolekuta ainult vältimatut psühhiaatrilist abi ning sedagi vaid kohtu määruse alusel või kui
see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks (ehk suur oht, et alaealine võib sooritada
enesetapu või olla muul moel endale või teistele ohtlik). Isegi kui koolipsühholoogidel selline
õigus oleks, siis töötab sellisel ametikohal inimene vaid igas kolmandas koolis (Karmen
Maikalu, Eesti Koolipsühholoogide Ühing). Seega, koolipsühholoogidele sellise õiguse andmine
ei tagaks enamikel juhtudel alaealisele võimalust abi saada.
Vaimse tervisega seotud probleemide tarbeks abi saamisel on Eestis väga palju takistusi – sh
ühiskondlik stigma, abistavate teenuste olemasolu, teadmatus abivõimalustest, piirkondliku
kättesaadavuse puudulikkus ja juriidilised kitsaskohad. Põhjusel, et pöördumine abini on
keerukas ja aeganõudev, on oluline kõrvaldada sellelt teelt võimalikult palju mainitud
barjääridest. Seadusemuudatus kõrvaldaks neist ühe ja olulise.
Pöördumise allkirjastanud organisatsioonid:
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Selts
Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts
Tartu Ülikooli Rohuteaduste Selts
Bioteaduste Üliõpilaste Selts
Reformierakonna Noortekogu
Noored Sotsiaaldemokraadid
Keskerakonna Noortekogu
Isamaa noorteühendus ResPublica
MTÜ Tegusad Eesti Noored
MTÜ Avatud Vabariik
Järvamaa Noortekogu
Tartumaa Noortekogu
Pärnumaa Noortekogu
Ida-Virumaa Noortekogu
B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu
Erasmus Student Network Estonia
JA Alumni Estonia
MTÜ Mõisaküla noortekeskus H.E.L.A.R
YFU Eesti
EGEA-Tartu
Ametiühingute Keskliidu noortekomisjon
Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon
MTÜ Juvente
EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus
Eesti Noorte Tantsu Ühing
Peaasi.ee
AEGEE-Tartu
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK)
Eesti Ettevõtlike Noorte Koda (JCI Estonia)
Youth Club Active
MTÜ Lastekaitse Liit
