Programm

Keskerakonna Noortekogu poliitiline programm (vastu võetud Kesknoorte volikogul 28.01.2023)

Eesti Keskerakonna Noortekogu on tsentristliku maailmavaatega kuni 30-aastaste noorte vabatahtlik poliitiline ühendus, kes osaleb läbi oma liikmete igakülgse eneseharimise, noorte koostöö ning avatud ühiskondliku dialoogi demokraatliku Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu arendamisel.

Meie missiooniks on kaasata noori kui täisväärtuslike kaasarääkijaid nii praeguste kui ka tulevaste poliitiliste otsuste juures. Keskerakonna Noortekogu ühendab tsentristliku maailmavaate alla ennekõike liberaalse ja sotsiaaldemokraatliku suunaga noored ning teeb tööd poliitilise kultuuri taseme tõstmise nimel. Juhindume oma ideoloogias ja tegudes demokraatliku õigusriigi põhimõttest, et riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks.

Keskerakonna Noortekogu liikmed on veendunud, et noortel peab olema oluline osa erakondade poliitilistes valikutes, sest just tänased noored on homsed otsustajad ja vastutajad. Seeläbi soovime aidata arendada Eestit kui riiki ja ühiskonda, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab oma panuse iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks. Meie soov on, et noorte hääl oleks ühiskonnas paremini kuulda ning seda nii kohalikes omavalitsustes kui ka riigi tasandil.

Noortekogu programmi koostamisel on püütud hõlmata kõiki tänase Eesti ühiskonna olulisi ja otseselt noori puudutavaid teemasid. Antud dokument on meie liikmete üldiseks ja ühiseks tegevusjuhiseks ning diskussioonide aluseks. Nendes küsimustes, mida käesolev programm ei sätesta, juhindub Keskerakonna Noortekogu ennekõike Eesti Keskerakonna programmist.

Hariduspoliitika

Tänapäeval kvaliteetne haridus on üks olulisemaid asju iga inimese elus. Just haritud elanikkond on riigi suurimaks väärtuseks. Sellest, missugust haridust meie pakume sõltub riigi tulevik. Noortekogu on seisukohal, et põhikooli haridusest tänapäeval ei piisa. Tuleb tagada selliseid tingimusi, et noortel oleks oluline kas keskhariduse või kutsehariduse omandamine. Kvaliteetse hariduse omandamine ei pea sõltuma inimese sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast ning tema vaimsest või füüsilisest tervisest. Riik peab looma võimalusi, et keegi ei tunneks ahistamist. Igas koolis tuleb tagada konkurentsivõimelist haridust. Peame oluliseks toetada väiksema arvuga koole, et igal Eesti elanikul oleks võimalus omandada haridust enda kodukohas.

Tuleb pöörata tähelepanu riigikeele õpetamisele. Eesti keele õpetamist tuleb alustada lasteaia noorematest rühmadest avades rohkem keelekümblusrühmi. On oluline veel rohkem arendada keele õpetamist vene õppekeelega koolides. Arvame, et eestikeelsete õppeainete maht peaks sujuvalt kasvama. Ülikoolides peaks olema võimalus eesti keele taseme tõstmiseks vaatamata õppekava keelele. Arvame, et iga tudeng, kes õpib tasuta, peab omandama vähemalt B2 eesti keele kategooriat.

Meie hinnangul koolides tuleks suurendada valikainete hulka. On oluline luua aineid, mis oleksid suunatud reaalse elu vajadustele. Peaks looma ühisvalikainete süsteemi, et igal õpilasel oleksid võrdsed võimalused teadmiste saamiseks. Oleks kasulik eraldada üks tööpäev valikainete jaoks kõikides koolides. Sellel päeval võiks korraldada õppetööd väljaspool kooli nii põhikoolides, kui ka gümnaasiumides. Selline õppevorm hästi näitas ennast Prantsusmaal, kus see on juba vastu võetud. See annab võimaluse kasutada omandatud teadmisi praktikal.
Koolides tuleks kasutada rohkem innovaatilisi meetodeid, et muuta õpeprotsess kaasaegsemaks. Arvame, et on kasulik pakkuda online tunde õpetajatega teistest koolidest. Peame liikuma paberivaba kooli poole ning võimalusel asendada õpikuid tahvelarvutitega.

Oleme seisukohal, et toitumine peab jääma tasuta nii koolides kui ka lasteaedades. Koolilõuna maksumust on vaja indekseerida iga aastaselt. Vaatamata sellele, et hinnad tõusevad, koolilõuna kvaliteet ei pea langema.

Tasuta kõrghariduse omandamise võimalus peab jääma (eesti keelsetele õppekavadele). Ning tuleb pöörata tähelepanu selle kvaliteedi tõstmisele. Eesti kõrgharidus peab olema konkurentsivõimeline võrreldes teiste Euroopa riikidega. Oleme seisukohal, et kui eesti kodanik omandab haridust välismaal ja peale õpinguid tuleb tagasi Eestisse töötama, siis riik peab kompenseerima osa õppemaksust.

Arvame, et tuleb arendada koostööd potentsiaalsete tööpakkujate ja ülikoolide vahel. Tuleb luua rohkem praktikakohti. Avalikus sektoris, nii nagu ka erasektoris, peab olema tasustatud praktika võimalus. Toetame stipendiumide maksmist ülikoolides, mis oleks võrdne elatusrahaga.

Peame vajalikuks osaleda rahvusvahelistes programmides, sellistes nagu Erasmus+, Euroopa Noored, ning toetada noorteorganisatsioone, mis tegelevad haridusega.

Kooli- ja lasteaiaõpetajaid tuleb tasustada väärikalt. Õpetajad peaksid saama kahekordset keskmist palka. Tuleb tõsta õpetajate lähtetoetust 25 tuhande euroni. See saaks muuta õpetaja kutset atraktiivsemaks.

Riik peaks tagama tasuta haridust kõigis astmes, alustades alusharidusest ja lõpetades kõrgharidusega.

Noortepoliitika ja tööhõive

Noored on meie tulevik, seega peab riik tegema kõike, et tagada nende jaoks häid elutingimusi. Tänapäeva noored on aktiivsed, omavad isiklikku arvamust, peavad tervislikku eluviisi, ning pürgivad teadmiste poole.

Noortekogu on seisukohal, et iga noore jaoks peavad olema kättesaadavad noorsoo-, tugi- ning karjäärinõustaja teenused. Tuleb aktiivsemalt jagada informatsiooni nende teenuste saamise kohta noorte seas.

On oluline toetada linnaosade noorte nõukogusid, avalikkustada nende tööd ning kaasata nendesse uusi liikmeid. Kui linnaosavalitsused toetavad noorte nõukogusid, siis kohalik omavalitsus peaks toetama noorte volikogu arendamist. Noorte volikogul peaks olema tihedam koostöö linnavolikoguga.

Arvame, et oleks mõistlik luua mitte ainult kohaliku omavalitsuse tasemel noortenõukogu, vaid ka riigi tasemel Noorte Riigikogu. Nii saavad noored teha oma panust meie tulevikku ning avaldada oma arvamusi. Maailmas on juba olemas selliseid organisatsiione, näiteks Inglismaal ja Uuel Meremaal.

Igas linnaosas noortel peab olema võimalus osaleda linnalaagris. Laagrid peavad vastama erinevatele vanustele ning huvidele ( puhke-, spordi-, keele- ning õppelaagrid).

Tuleb arendada noortekeskuste süsteemi kogu Eestis. Igas piirkonnas noorte jaoks peab olema võimalus osaleda tasuta huviringides. Ning huviringid peavad vastama noorte vajadustele.

Tuleb pakkuda noortele rohkem töövõimalusi, näiteks suvel noored saaksid rohkem osaleda malevates. Oleks oluline kaasata noori ka vabatahtliku töösse. Toetama malevasüsteemi laienemist ning vabatahtlikuid projekte noorte jaoks.

Seisame tasustamata tööpraktikate vastu. Meie arvame, et isegi noore spetsialisti töö peab olema väärtustatud. Samal ajal aitab tasustatud tööpraktika kollektiivi sisseelamisele, sest võrdsustab täistöökohaga kolleege ja praktikante.

Kultuur ja sport

Igal noorel peab olema võimalus tegeleda spordi, meelelahutuste ning kunstiga. Just kultuuritegelased ja sportlased esindavad meie riiki rahvusvahelisel tasemel. Seega nende tegevus on väga oluline ja riik peab neid toetama ka oma poolt. Riik peab tagama lapserohke perekonnadest lastele tasuta sporditegevust.

Leiame, et tuleb arendada spordikeskuste süsteemi. Neid tuleb luua igas piirkonnas. Spordikeskused peavad vastama ka tippsportlaste treeningute nõuetele.

Arvame, et igas linnaosas peab olema üldkasutuslik ujula ning jõusaal. Tuleb luua rohkem avalikke spordiväljakuid ja skateparke. Vajalikud on ka treeningsaalid värskes õhus.

Leiame, et on oluline tagada toetusi noorte sportlaste ja artistide jaoks. Treeneri amet peab olema tasustatud väärikalt, vähemalt võrduma õpetajate palgaga.

Tuleb hoida eesti kultuuri, korraldades rohkem tantsupidusid ja rahvuslikke laulude kontserte.

Rahvamuusika peab olema ka iga kooli muusikaõpetuse programmis. Koolides on oluline rääkida eesti traditsioonidest ja kultuurist.

Noortel peab olema võimalus väljendada ennast ning näidata teistele oma oskusi. Selle jaoks on tarvis korraldada rohkem näitusi ja kontserte, kus osaleksid huvitatud noored.

Keskkond

Inimest ja ühiskonda tuleb vaadelda kui harmoonilist tervikut ümbritseva keskkonnaga. Peame üheks oma oluliseks eesmärgiks säästva ellusuhtumise ja keskkonnasõbralike eluviiside propageerimist kõigi elanikke seas, eriti noorte seas. Arvame, et inimeste haritus keskkonna teemadel peaks olema suurem. Mitmed Eesti piirkonnad on oma omapärase ja ainulaadse keskkonna koosluse tõttu ainulaadsed Euroopas. Selleks, et see säiliks ka tulevastele põlvedele, tuleb arendada ja laiendada meie traditsioonilist looduskaitse süsteemi, kaitsealade võrku ning rahvus- ja loodusparke. Eesti peab olema avatud Euroopa Liidu poolt pakutud programmide suhtes.

Toetame parima saadaoleva teaduse põhjal kliimaseaduse loomist, mis sätestab siduvalt Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja trajektoorid eesmärkideni jõudmiseks.

Toetame läbipaistvat ringmajandust, soosides pikema kestvusega tooteid, maksustades ühekordseid tooteid.

Peame vajalikuks kaasaegsete jäätmekäitluse põhimõtete igakülgset arendamist Eestis. Prügi sorteerimise võimalused peavad olema kättesaadavad, arusaadavad ja lihtsad iga leibkonna jaoks sõltumata asukohast.

Toetame keskkonnasõbralike transpordiliikide, nagu raudtee-transport ja ühistransport eelisarendamist sh RailBaltica ja elektri- ja vesiniku autode jaoks infrastruktuuri arendamist ja laadimisjaamade rajamist.

Toetame kergliiklusteede võrgustiku laienemist Eestis, Tallinnas tuleb parandada kergliiklusteede olukorda ennekõike kesklinna piirkonnas ja ühendada südalinn teiste linnaosadega.

Leiame, et Eesti jaoks on oluline osaleda Läänemere regiooni ja teistes rahvusvahelistes keskkonnaprojektides, tagamaks kogu piirkonna keskkonna alane turvalisus.

Peame Läänemerd eriti tundlikuks mere piirkonnaks, mille kaitseks tuleb tihendada riikide-ülest koostööd ja investeeringuid.

Toetame riikliku innovatsiooni töörühma loomist, mis aitaks uusi loodushoiu tehnoloogiaid Eestis kasutusele võtta.

Toetame keskkonnasõbralike energialiikide senisest suuremat kasutuselevõttu. Toetame Eestisse uue põlvkonna väikese moodulreaktoriga tuumajaama rajamist. Peame oluliseks fossiilkütustest järk järgulist loobumist ja energeetilise sõltumatuse suunas liikumist.

E-riigi võimalused ja perspektiivid peavad olema rakendatud ka keskkonna teemas.

Regionaalpoliitika

Oleme seisukohal, et ilma korraliku regionaalpoliitikata, ei ole võimalik Eesti maapiirkondadel ellu jääda. Eestis on üha süvenev ääremaastumine, mida saab peatada vaid teadliku poliitikaga.

Peame oluliseks kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamist Eesti elu korraldamisel. Selleks suurendame omavalitsuste otsustusõigust ning jätkame kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamist – kohalikel omavalitsustel peab olema piisav rahaline ressurss oma ülesannete täitmiseks.

Riik peab kaugemaid piirkondi toetama nende asukohast tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning teiste piirkondadega samaväärse tehnilise taristu tagamisel.

Riik peab soodustama ja toetama ettevõtluse arengut maapiirkondades ja väiksemates linnades tagamaks töökohtade olemasolu, piirkonna arengut ja rahva püsimist väiksemates kohtades.

Peame oluliseks riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori tihedat koostööd töökohtade loomisel ning soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Toetame maakondlike arenduskeskuste tugevdamist.

Regionaalse arengu soosimise vahenditest peame oluliseks: riigiasutuste ja kõrgkoolide võrgustiku hajutamist üle riigi; maksuerisusi enam- ja vähem arenenud piirkondades; odavaid ja tõhusaid transpordi lahendusi.

Toetame põllumajanduse energia tõhusamaks muutmist, maksimaalne osa tekkivatest jäätmetest on võimalik kasutada muul otstarbel.

Välis- ja julgeolekupoliitika

Eesti ja paljude teiste maailma riikide üheks aktuaalsemaks küsimuseks on pädev suhtlemine rahvusvahelisel areenil ehk mõistlik rahvusvaheline poliitika, aga ka riigi elanike turvalisuse tagamine ning riigi julgeolek. Eriti praeguses maailmas valitsevas rahutu olukorras on nende põhimõtete elluviimine ülimalt oluline. Selleks on vaja hoolikalt ja tasakaalukalt suhelda teiste riikide diplomaatide ja poliitikutega. Rahvusvaheliste suhete tugevdamine on meie jaoks prioriteet. Kesknoorte liikmed, eelkõige välissuhete komisjoni liikmed, peaksid otsima võimalusi suhelda noorteorganisatsioonidega üle maailma.

Peame oluliseks Eesti kuulumist Euroopa Liitu, NATO-sse ja ÜRO-sse, tehes võimalikult palju koostööd meie partneritega.

Toetame Keskerakonna seisukohta Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse erilisest tähendusest, mis on meie peamine eesmärk välis- ja julgeolekupoliitikas.

Peame diplomaatiat parimaks lahenduseks riikidevaheliste konfliktide lahendamisel. Meie jaoks on sõda vale, ebaeetiline ja ka ebainimlik meetod rahvusvaheliste konfliktide lahendamiseks.

Seisame aktiivselt inimõiguste ja demokraatia tugevdamise eest üle maailma.

Seisame Ukraina täieliku suveräänsuse taastamise eest. Peame oluliseks humanitaarabi andmist ja toetust kõikides valdkondades.

Peame oluliseks abistada NATOga liituvaid riike, eriti küberjulgeoleku osas läbi NATO küberkaitsekoostöö keskuse.

Kesknoorte välissuhete komisjoni liikmete põhiülesanne on esindada organisatsiooni rahvusvahelisel areenil. Muuhulgas saame rahvusvaheliste organisatsioonidega suheldes mõista nende vaatenurka ja jagada ka enda oma. Loomulikult on meie prioriteet suhelda organisatsioonidega sarnaste vaadetega poliitika läbiviimisele. Vaatamata sellele oleme valmis tegema koostööd organisatsioonidega üldiselt vastandliku seisukohtadega, kuid on meiega sama seisukoht mis tahes konkreetse maailma olukorra kohta. Selleteemalise dialoogi korral võime alustada arutelu/koostööd.

Meie jaoks on oluline ka hariduse küsimus. Seetõttu võiksime õppida teiste riikide hariduse eripärasid ja ka nende tõhusust. Eriti efektiivseid asju saaks rakendada meie haridussüsteemis. Samuti usume, et õpilastel ja üliõpilastel peaks olema võimalus läbida tasuta praktikat teistes riikides.

Kõige produktiivsemaks ideede ja kogemuste vahetamiseks on oluline külastada noorteorganisatsioone nende riikides, samuti kutsuda neid meile Eestisse. Need meetmed teevad meid rahvusvaheliste organisatsioonide silmis äratuntavaks ning aitavad Kesknoorte liikmeid ka. Koostöös oma kolleegidega teistest riikidest omandame väärtuslikke kogemusi diplomaatiliste oskuste praktiseerimisel, eelkõige võõrkeelte kasutamisel ja valdamisel.

Sukeldudes teiste riikide kultuurikeskkonda, mõistame nende siseprobleeme palju sügavamalt, mis aitab globaalsete probleemidega kergemini toime tulla. Pärast osalemist projektides, kus on esindatud organisatsioonid paljudest maailma riikidest, saame meeskonnatöö kogemusi ja täiustame oma kriitilist mõtlemist, mis võib meid aidata ka sisepoliitikas. Olles omandanud kogemusi rahvusvahelistest organisatsioonidest, saame tõsta ka teadlikkust Kesknoorte organisatsioonis.

Majandus ja Maksundus

Kuigi edukal riigil on vaja korralikku majandust, ei tohi unustada sotsiaalvõrdust ja rahva heaolu. Keskerakonna Noortekogu toetab astmelise tulumaksu rakendumist ning palgatõusu madalapalgaliste töötajatele, õpetajatele, politseinikutele, päästjatele jne. Eesti majandust peab tõusule viima innovatsiooni ja hariduse senisest suurem seotus. Toetame edasist digitaliseerimispingutust, eriti just potentsiaalirikkas tööstusvaldkonnas. Samuti peame tähtsaks töötusevastast tegevust ning Eesti taristu arengut.

Toetame progressiivsemat maksupoliitikat, kas läbi astmelise tulumaksu kehtestamise või tulumaksuvaba miinimumi tõstmise. Kesknoored seisavad selle eest, et tuleb aidata inimestel toime tulla inflatsiooni, hinnatõusu ja erinevate kriisidega.. Selle saavutamiseks võiks riik rakendada nii ajutisi kui ka pikaajalisi lahendusi. Peame oluliseks, et keskmisel eesti perel oleks võimalik saada majanduskriisidest läbi ilma probleemide ja muredeta.

Näeme vajalikuna avaliku sektori töötajate palkade igaastast indekseerimist. Aususe mõttes peaksid poliitikute ja kõrgematel positsioonidel olevate juhtide palgad olema indekseeritud iga nelja aasta tagant.

Leiame, et kohaliku omavalitsuse tulubaas peab suurenema, misläbi kasvaks ka nende võimekus tuua muutust nende haldusaladele.

Leiame, et Eestis tuleb soodustada töökohtade loomist, ning et seda saab saavutada läbi sotsiaalmaksu erandite.

Me usume, et tuleb toetada Eesti põllumajandussektorit. Seetõttu soovime vähendada käibemaksu siseturule orienteeruvatele Eestimaistele põllumajandustootjatele. Toetame Eesti infrastruktuuri arendamist koos ülejäänud Euroopa toetuse ja inspiratsiooniga. IT sektor on üks Eesti arenenumaitest. Toetame selle jõulist arendamist ning peame tähtsaks IT hariduse osakaalu suurenemist koolides. Samuti peame vajalikuks tõusva tähtsusega krüptovaluuta reguleerimist, andes sellele vara staatuse.

Toetame üle-Eestilise tasuta ühistranspordi rakendumist ning maakondliku ühistranspordivõrgu arendamist. Toetame ka seda, et riik motiveeriks elektrisõidukite ostu maksusoodustuste ja infrastruktuuri arendamisega, mis säästaks nii keskkonda kui ka soodustaks elektriautode üldisemat kasutuselevõttu traditsiooniliste sisepõlemismootoritega autode asemel.

Leiame, et Eesti praegune toiduohutuse tase ei ole piisav. Soovime, et riiklikul tasemel arendataks praegusest parem süsteem toidu puhtuse ja ohutuse tagamiseks.

Sotsiaalpoliitika ja turvalisus

Eesti rahva elukvaliteet sõltub tugevalt stabiilsest sotsiaalolukorrast. Eriti noorte, kelle tulevikku vormindab nende kasvatus ja keskkond. Peame vajalikuks, et iga eesti pere oleks turvaline ja vägivallavaba. Seetõttu on meile oluline ennetada ja peatada lähisuhtevägivalda ning aidata selle ohvreid.

Selleks, et aidata madalasissetulekulistel peredel saavutada stabiilne olukord, toetame valitsuse püüdlusi laste- ja peretoetuste suurendamisel. Leiame, et lastetoetusi tuleks veelgi suurendada.

Väga tähtis on ka koolikeskkond. Seetõttu toetame tugiteenuste mitmekesistamist koolides, nende hulgas logopeedid, psühholoogid ja muud eriala spetsialistid. Psühholoogide kättesaadavus võiks suureneda ja nende väljaõpet võiks soodustada. Toetame psühhiaatriakliinikute arendamist ja ravivõimaluste suurendamist.

Turvalisuse ja tervise alla läheb meie hinnangul ka internetikiusamine. Leiame, et Eestis tuleb suurendada netikonstaablite hulka ja julgustada noori internetikiusamisest senisest enam rääkima. Jagatud mure on pool muret! Leiame, et seda saab saavutada läbi kiusamisega võitlevate programmide, eriti koolides.

Noorperedel on sageli raske leida endale taskukohane eluase. Selleks, et seda lihtsustada, leiame me et peaks võimaldama noortel osta esimene eluase ilma sissemakseta.

Toetame sihtfinantseerimist tervisliku eluviisi ja kehalise kasvatuse toetamiseks noortele.

Igale Eesti õpilasele peab olema tagatud turvaline koolitee. Tänavad peavad olema valgustatud, ülekäigurajad peavad olema nähtavad, kergliiklus- ja kõnniteed eraldatud sõiduteedest. Koolide ja lasteaedade juures peavad olema kiiruspiirangud 30km/t.

Tervishoid

Mida tervemad inimesed, seda tugevam riik. Eesti Vabariik peab tagama hea ja toimiva tervishoiu kättesaadavuse kõikidele Eesti inimestele, sealhulgas noortele. Tervishoiu rahastamist tuleb suurendada. Leiame, et praegune tervishoiusüsteem on sageli impraktiline ja ebaefektiivne. Seetõttu toetame tervisehoiusüsteemi reformi.

Toetame kehalise kasvatuse tundide osakaalu suurenemist õppeprogrammis. Suurenema peab ka vabas õhus läbi viidavate tundide maht. Samas toetame mitmekesise kehalise kasvatuse programmi loomist, et anda võimalus õpilaste ise valida mida teha kehalise kasvatuse tunnis.

Riik peab parandama kondoomide kättesaadavust noorte hulgas, ühe võimalusena tuleks vähendada nende käibemaksu ja seeläbi langetada hindasid. Toetame ka suurendatud seksuaaltervise alalist informeerimist juba põhikooli nooremas astmes, eriti suguhaiguste kohta.

Leiame, et tervishoiusektor vajab lisatoetust. Praegused eriarstiabi järjekorrad peavad lühenema ja arstide palgad peavad suurenema. Inimeste tervis on tähtis teema, mille nimel peab olema suuremaid pingutusi.

Üheks noorsoopoliitika olulisemaks osaks peame alkoholi ning tubakatoodete kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Taotleme alkoholi ja tubakareklaami täielikku keelustamist. Peab noortele suunatud õppematerjalis rõhutama arusaama kahjulike ainete tarvitamise tagajärgedest, ning suunama neid tegema paremaid valikuid.

Keskerakonna noortekogu toetab ravikindlustuse tagamist kogu Eesti elanikkonnale, et ka loovisikud, vabatahtlikud ning koduperenaised oleksid kindlustatud.

Peame vajalikuks, et kaasaegsed arstiteenused oleksid kättesaadavad nii Tallinnas, Tartus, kui ka kõikides teistes maakondades. Riik peab finantseerima suuremaid tervishoiuvaldkonna projekte, näiteks Tallinna Haigla ehitamist.

Riigikaitse ja Julgeolek

Toetame Eesti riigi välispoliitilist kurssi, seadmata samal ajal ohu alla Euroopa Liidu ühist poliitikat. Eesti riik on tugev partner teistele NATO riikidele. Peame tähtsaks kaitsekulutuste jätkuvat osakaalu üle 2% SKP-st ning peame vajalikuks ka iseseisva kaitsevõime arendamist. Riik peaks taastama tsiviilkaitse. Kogu Eesti elanikkonnal peaks olema ligipääs pommivarjenditele, mis suudavad majutada inimesi pikemaks ajaks. Pommivarjendite kättesaadavaks tegemine kogu

Eesti elanikkonnale tõestaks üldist valmisoleku taset kriisiolukordadeks.

Toetame Euroopalaiuse kaitseprojekti algatamist ja suurendatud sõjaväelist koostööd Balti riikide ja Skandinaavia vahel.

Eesti riigikaitse põhialuseks jääb ajateenistusel põhinev Kaitsevägi. Toetame kohustuslikku ajateenistust. Riigikaitseõpe ei asenda ajateenistust, kuid võiks olla senisest enamates koolides ja õppekavades.

Toetame üliõpilastele ajateenistuse alustamise tähtajapikendust, et neil oleks võimalik lõpetada õpingud enne teenistuse alustamist.

Peame vajalikuks üles ehitada usutav ja heidutav iseseisev kaitsevõime, kaitsmaks agressiooni korral Eestit iga hinna eest, sõltumata sellest kui kiiresti saabub liitlastoetus. Oluline on seejuures vastuvõtva riigi toetusvõimekuste arendamine ja tagamine.

Loome noortele, kes tervislikel vm olulistel põhjustel ei saa ajateenistust läbida, mõistliku asendusteenistuse, mis valmistab neid ette kriisi- ja sõjaolukorras tugiteenuste osutamiseks elanikkonna kaitsel ja elutähtsate teenuste tagamisel. Leiame, et asendusteenistuse süsteemi on vajalik ümberkorraldada ja paremaks muuta.

Eesti elavjõu põhialus on reservvägi, selle väljaõpe on kaitsevõime alus. Toetame küberkaitsesüsteemi jätkuvat arendamist. Eesti on küberkaitse osas maailma liidrite hulgas ning leiame, et Eestil tuleks seda positsiooni veelgi tugevdada.

Toetame abipolitseinike ning muude vabatahtlikkuse vormide julgustamist ning senisest suuremat tunnustamist. Samas leiame, et Eesti politseinike ning päästjate palgad peavad kasvama.

Kodanikuühiskond ja demokraatia

Toetame valimissüsteeme, mis on läbipaistvad ja ausad. E-valimised vajavad läbipaistvamaks muutmist ja pidevat kaasajastamist. Vastasel korral ei ole tegemist ohutu alternatiiviga. Kesknoored ei nõua loomulikult e-valimiste kaotamist, kuid pidevat kontrolli, välismaiste ekspertide kaasatust ja uuenevaid lahendusi, mis tagaksid valimiste turvalisuse.

Toetame ideed võimaldada inimestel valida läbi oma telefoni. See võimaldaks maapiirkondades valida inimestel, kellel puudub ligipääs arvutile või valimiskontorile.

Toetame seda, et inimestel oleks rohkem võimalusi otsustusprotsessides osaleda. Samuti toetame noorte kaasamist nii riiklikul kui kohalikul tasandil läbi noortevolikogude.

Kesknoored toetavad ka suurenevat integratsiooni Eestis ja kodanikuühiskonna kaasamist otsustusprotsessi. Viimased aastad on näidanud, et rahvaalgatustel on suur jõud, seega toetame Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmist rahvaalgatuse võimaluse seadustamiseks.

Toetame Vabariigi Presidendi otsevalimisi.

Leiame, et Eesti tähtsamad õigusaktid ja seadused peavad olema kättesaadavad eesti-, inglise-, vene- ja teiste Eestis levinumates vähemuskeeltes.

Seaduste teadmine ja kasutamine on lojaalse ja lõimunud kodanikkonna loomine. Rahvus- ja integratsiooniküsimusi ei tohi politiseerida ja pidevas valimiskampaanias rakendada.

Leiame, et riik peab pakkuma tasuta eesti, inglise ja vene keele kursuseid, sealjuures ka rohkem motiveerima ja võimaldama inimestel saada Eesti kodakondsus.

Oleme seisukohal, et erakondlikud noortekogud peaksid saama sihtfinantseerimist.

Leiame, et riik peaks rohkem toetama kodanikuühiskonna institutsioone arendavaid MTÜsi.

Leiame, et soostereotüüpidel ja -rollidel pole tänapäeva ühiskonnas kohta ning kõiki inimesi tuleb hinnata vastavalt nende võimetele.

Kesknoored seisavad vastu palgalõhele ning peavad antud probleemi lahendamist prioriteediks. Eesti elanikud peavad saama võrdse töö eest võrdset palka, sõltumata soost, vanusest, usust või vaadetest jne.

Ühtegi inimest ei tohi diskrimineerida tema seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist tulenevalt ei Eestis ega kuskil mujal.

Eesti riik peab senisest enam tegelema rahvusvähemuste integreerimisega Eesti ühiskonda.

Tormilised ajad Euroopas ei tohi kaasa tuua rassi- ja rahvusviha lainet või lukus piire. Vaid suurenenud üksteise mõistmine aitab peatada vihalainet.

Toetame topeltkodakondsuse võimalikkust Eesti kodanikel Euroopa Liidu ja partnerriikidega. Eesti ja välisriigi kodanike lastele tuleb võimaldada mõlema lapsevanema kodakondsuse saamine. Lisaks leiame, et Eestis sündinud laste kodakondsuse saamise protseduuri tuleb lihtsustada.

Anname kodakondsusvõimaluse Eestis pikka aega elanud inimestele. Kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega inimesed, kes on Eestis elanud vähemalt 1991. aastast, omandavad õiguse kodakondsusele lihtsustatud korras.