Gerttu Blank, kesknoorte peasekretär
Pea iga Eesti asulat kummitab eelmise sajandi linnaruumipärand nii mõtteis kui ka disainis. Kuna peagi on tulemas kohalike omavalitsuste valimised, siis on paslik tulevastele linnaisadele ja rahvasaadikutele teha väike ideede spikker, kirjutab kesknoor Gerttu Blank.
Magalarajoonide parkimise fiasko lahendamine
Kortermajadega rohketes rajoonides elavad autoomanikud teavad, et kõigile parkimiskohti ei jagu ning igaõhtune parkimiskoha otsimine on tõeline bingo mäng. Samal ajal on Selverite, Prismade, Maximate ja Rimide parklates parkimiskeeld ning kuskil nurga taga on mõni tasuline eraparkla. Siinkohal võiksid käed lüüa kohalikud omavalitsused ja erasektor – linn või linnaosa maksab igakuiselt mainitud poodide parklatele omanikele fikseeritud tasu, et tema elanikud saaksid seal ka öösel parkida. Miks mitte lüüa käed eraparklate omanikega ja ehitada mitmekorrulised parkimismajad?
Ülelinnaline ülihea kergliiklusteede võrgustik
Kergliiklusteede mantra käib aastast aastasse – miskit tehakse, miskit parandatakse, kuid siiski on arenguruumi. Seetõttu on rõhk sõnal “ülihea”, kuna nii mõneski asulas on juba hea võrgustik. Kuigi on neid, kes eelistavad autosid, siis rohepöördega muutub aktuaalsemaks kondimootor ja erinevad versioonid ratastest. Iga omavalitsuse ülesanne on toetada nii inimeste tervist kui ka üldist rohepööret. Seega palun turvalisi kergliiklusteid igasse Eesti võrku.
Neljakäpaliste sõpradega arvestav linnaruum
Lemmikloomade roll inimeste, eriti nooremate generatsioonide, eludes aina kasvab. Koer pole enam pelgalt lemmikloom, vaid temast on saanud täieväärtuslik pereliige. Olles ise üks koeraga peresid, siis tahaks öelda, et tänane linnaruum pole veel koerasõbralik. Tõsi on asi, et meil on mitmeid koeraparke, kuid ausalt öeldes on nende suurused kurvad. Selle asemel võiks luua rihmavabasid alasid ja turvalisi koeraparke, kus linkide asemel on haagid ning ühe ukse asemel topelt ustega süsteem. Veel enamgi tuleks kaotada linnapildist, näiteks parkides, koeri keelavad sildid. Keelamise asemel võiks näidata, kuidas võib.
Palun vähem müra
Kui elad suures asulas või suure tee lähedal, siis tead kui väsitav on pidev automüra. Isegi terviserajal sportides kuuled mööda vuhisevaid autosid ning Lasnamäe elanikud teavad väga hästi, et kevadega ärkavad ka kanalis kiirusvõistluseid korraldavad kambad. Ausalt öeldes on see pidev müra väsitav. Seetõttu tasuks rohkem investeerida müratõketesse. PS! See ei ole kutse paigaldada suuri betoonplokke, vaid investeerida rohelistesse ja linnaruumi kaunistavatesse müratõketesse.
Aastaringselt on vaja joogiveekraane
Iga tervisesportlane, 10 000 sammu püüdja ning koeraga jalutaja teab, et joogijanu ei ole ainult suvine teema. Ometigi avatakse avalikud veekraanid just suveks. Selle asemel oleks vaja veepunktid hoida vähemalt varakevadest kuni sügiseni ning neid veepunkte peaks olema rohkem kui praegu.
Head aega kõrged äärekivid
Kõrged äärekivid on täielik õudusunenägu nii lapsevankriga liikujale, jalgratturile kui tõukerattaga sõitjale. Arusaadavalt on neid vaja osades kohtades, kuid ülekäigukohtadel tuleks need eemaldada.
Kaasav eelarve ja lahendusi otsiv mõtteviis
Kõiki minu eelnevaid ettepanekuid saab äärmiselt hästi rakendada kaasava eelarvega, kus kogukond valib ise suured ja olulised projektid. Siinkohal on rõhk just sellel, et ka eelarve maht peab olema piisav, mitte väike köömneke. Teise asjana tahaksin rõhutada, et aina rohkem peavad linnaisad, ametnikud ja rahvasaadikud endalt küsima: “kuidas me saame seda teha?” Mõtteviis, mis otsib vabandusi ning on uuenduste vastu jäägu minevikku.
