Karine Oganesjan, Eesti Keskerakonna Noortekogu aseesimees
Energiajookide ostmist ning tarbimist reguleerivad vähesed riigid. Kahjuks tuleb tõdeda, et nende hulgast ei leia Eestit, mistõttu on energiajookide kättesaadavus kõigile väga kerge. Ennekõike pean ma siinkohal silmas meie lapsi ning noorukeid.
Kõik me oleme teadlikud energiajookide olemasolust, kuid mida need joogid siiski tegelikult endast kujutavad? Energiajookideks loetakse ennekõike jooke, mille kofeiini ja suhkru sisaldus ületab päevase maksimaalse soovitava koguse. Energiajookidel on stimuleerivad omadused, mille tõttu armastavad neid just noorukid, et tulla toime pingeliste koolipäevade, trenni, kodutööde ja muude teismelistele igapäevaste tegemistega. Liialt vähe on aga meedias olnud juttu ületarvitamise tagajärgedest nagu näiteks unehäireid, ülekaalulisus, hambakahjustused, kõrgem vererõhk, vedeliku vähenemine organismis, peavalud, ärevushood ja nii edasi.
Keegi ei räägi ka sellest, et erinevalt spordijookidest, ei tohiks energiajooke tarvitada treenimise ajal, mis võivad liigse higistamise korral viia tarbija dehüdreerumiseni – kahjuks ajavad noored endiselt energiajooke segamine spordijookidega. Tervise Arengu Instituudi 2013. aasta uuringu tulemuste järgi on regulaarselt energiajookide tarvitajate osakaal kõige suurem 15–17 aastaste noorte seas. Alustatakse tavaliselt 10 kuni 15 aastasena. Tegemist on tõsise murekohaga.
Ei ole saladus, et noored ei pööra tihtipeale tähelepanu energiajookide koostisosadele ning sellele, kui palju neid üldse tarbida tohib. Noored inimesed tarbivad tänapäeval sama palju kofeiini nagu täiskasvanud, mis ilmselgelt ei ole õige. Üks pudel ei mõju organismile laastavalt, kuid kontrollimatu ja pidev tarbimine kahjustab organismi. Paraku ei reguleerita täna noorte energiajookide tarbimist ühegi seadusega.
Vaatamata sellele, et energiajoogid on tavaliselt kallimad kui muud karastusjoogid, eelistavad noored tihti energiajooke teistele jookidele oma ainulaadse maitse pärast. Mõju avaldab ka ahvatlev reklaam, mis meelitab energiajooke proovima ja kahjuks kontrollimatult tarvitama. Kui me soovime, et meie noorte tervis oleks parem, tuleb energiajookide kättesaadavust tõsiselt piirata.
Esimene positiivne otsus energiajookide kättesaadavuse piiramise rindel Eesti riigis tuli Rimi poeketi poolt 2012. aastal, mil Rimi otsustasid alla 16-aastastele noortele energiajooke enam mitte müüa ning vajadusel küsida ostja käest ka dokumenti. Paraku pole aga teised poeketid antud algatusega kaasa tulnud. Kui kaupmehed algatusega kaasa ei tule, siis ehk tuleks selliseid piirangud sätestada seaduse tasandil?
Näiteks Lätis on juba jõustunud kofeiini, tauriini ning guarana laadseid erguteid sisaldavate energiajookide müügikeeld alla 18. aasta vanustele noortele. 2014. aastal keelustas energiajoogid alla sama vanadele noortele Leedu. Miks ei võiks Eesti võtta oma lõunanaabritega sarnast seisukohta? Saaksime ju lausa kasutada nende poolt tehtud uuringuid ja kogemusi. Ka Tallinna abilinnapea Merike Martinson, kes kureerib tervise- ja sotsiaalteemasid linnas, toetab Kesknoorte ideed ning kommenteerib seda järgnevalt: „Kui laste tervis on meie prioriteet, siis on energiajookide piiramine üks samm laste hüvanguks“.
Keskerakonna Noortekogu leiab, et energiajookide kättesaadavust tuleb riiklikul tasandil piirata. Ootame, et seadusandja teeks esimese sammu ning reguleeriks energiajookide müügivaldkonda, sest ajalugu näitab, et ei piisa vaid üksikute kaupmeeste initsiatiivist. Vaja on jõulisemaid samme. Noored ei mõista sageli energiajookide kahjulikkust ning vanemad ei pruugi enda manitsevate sõnadega noortele kohale jõuda. Seega peab riik kehtestama alla 16-aastastele energiajookide müümise keelu.