Tänapäevases maailmas on vaimse tervise teema omandanud inimeste jaoks erilise tähenduse. Antud asjaolu puudutab eriti noori. Sellega seoses pakub valdav osa Eesti poliitilistest jõududest oma meetodeid ja programme noorte vaimse tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Kesknoorte sotsiaal -ja tervishoiu komisjon soovib noortekogu nimel välja tuua mõned oma ideed Eesti noorte vaimse tervise halvenemise probleemi lahendamiseks.
Vaimse tervise hetkeolukorra objektiivseks hindamiseks viis komisjon läbi küsitluse sihtrühmas vanuses 15-25 eluaastat. Oluline on märkida, et absoluutse enamuse (85,2%) uuringus osalenutest moodustasid 18-20-aastased noored.
Moraalse tervise tähtsusest rääkides märkis ligi 90% noortest, et see teema pole neile ükskõikne. Vaatamata sellele, et noored on teema olulisusest teadlikud, jätab nende tervislik olukord siiski tööruumi, sest nende hinnang enda moraalsele tervisele on veidi üle keskmise. 37% inimestest hindas oma vaimset tervist 3 punktiga 5-st (5 punkti – suurepärane vaimne tervis, 1 punkt – väga halb vaimne tervis). On tõesti kurb, et suurepärase tervisega inimeste arv on võrdne kohutava tervisega inimeste arvuga, nimelt umbes 7,5% kõigist vastustest. Komisjon tuvastas neli peamist tegurit, mis mõjutavad noorte vaimset tervist ja mis lõpuks moodustavad inimeste keskkonna. Nende hulka kuuluvad kodu, kool (või ülikool), suhtlusring ja internet.
Rääkides kodust kui noorte moraalset tervist mõjutavast keskkonnast, on loomulikult peamine tegur lapse suhe oma vanematega. Kuigi üldiselt on enamikul küsitluses osalejatest vanematega head suhted, on siiski ligi veerandil noortel suhetes vanematega probleeme. Veerand vastanutest märkis, et ei saa oma suhet vanematega nimetada usalduslikuks. Sarnane hulk inimesi kurtis, et vanemad ei toeta neid nende ettevõtmistes ja hobides.
Õpikeskkonnal on ka mõju noorte tervisele. Kuigi uuringutulemused näitavad, et üldiselt tunnevad õpilased end koolis või ülikoolis turvaliselt, on ka erandeid. Noored märgivad, et neid kiusatakse või neil pole sõpru. Väärib märkimist, et ligi 60% küsitluses osalejatest tõi oma vaimset tervist halvendava tegurina esile liiga palju kodust tööd.
Noorte suhtlusringkond mõjutab neid tugevalt, millele viitab ligi 95% vastanutest. Üks suuremaid probleeme antud küsimuses on see, et noored ei pruugi märgata omaealiste seas vääritut või halba kohtlemist. Kui nad aga märkavad sõprade või suhtlusringkonna ebaväärikat suhtumist endasse, jätavad nad väga sageli kõik nii, nagu on, ega muuda seda suhtlusringkonda. Kahjuks on selline olukord elus 30% küsitlusele vastanutest.
Lõpetuseks ei tohiks alahinnata interneti mõju noorte moraalsele tervisele, sest noored veedavad olulise osa oma elust internetis. Ligi 65% noortest nimetas end internetisõltlaseks ja seetõttu võtavad nad kõiki asju, mis nendega internetis juhtuvad, väga tõsiselt. Üle 60% vastanutest märkis, et internetikiusamine ei jäta neid tõesti ükskõikseks ja mõjub halvasti nende moraalsele tervisele. Sellest kõigest hoolimata tunneb umbes 70% end veebis vabamalt. Noortele meeldib võimalus end väljendada ja nad on rahul sõnavabadusega internetis.
Ilmselgelt on noorte halva vaimse tervise probleemi universaalseks lahenduseks psühholoogilise abi saamise süsteemi täiustamine. Eriti puudutab see psühholoogilist abi haridusasutustes. Küsitluse tulemuste järgi usub enam kui 96% noortest tõesti võimalusesse saada kvaliteetset abi kvalifitseeritud psühholoogilt. Üle poole vastanutest käisid ka koolipsühholoogi juures, kuid koolipsühholoogi tööga rahulolu näitaja on üsna vastuoluline. Koolipsühholoogi tööga jäi täielikult rahule vaid 35% inimestest ning veerand vastanutest märkis, et koolipsühholoogi juures käimine ei aidanud absoluutselt neid probleemide lahendamisel. Nende andmete põhjal võib oletada, et koolides töötavad psühholoogid ei saa alati lapsi aidata. Selles osas oleks loogiline otsus nõuda koolipsühholoogiks tööle kandideerimisel spetsialistilt kõrgemat kvalifikatsiooni, korraldada praegustele koolipsühholoogidele täiendkoolitusi ja vastavalt sellele ka maksta nendele kõrgemat palka.
Peresiseste suhete teema on väga keeruline ja parem on mitte olukorda üldse halvendada, pidevalt suhete kallal töötades. Vanemad peaksid suhtuma oma lastesse ennekõike inimestena ja toetama neid nende ettevõtmistes. Kui aga peres tuleb ette tõsiseid probleeme, siis on olemas ad hoc pereteraapiad. Nende teraapiate seanssidel toimub suhtlus pereliikmete ja terapeudi vahel, kes omakorda kasutab erinevaid tehnikaid ja meetodeid pere sisemise olukorra parandamiseks. Kahjuks ei tea paljud põhimõtteliselt selle abistamismeetodi olemasolust, mistõttu tasub inimesi nende kättesaadavuse osas harida, samuti suurendada seda tüüpi teraapia rahastamist.
Rääkides internetist põhjustatud probleemidest, väärib märkimist, et seda probleemi ei saa mingil juhul radikaalselt lahendada. Nagu komisjon juba välja selgitas, usub valdav enamus noortest, et internet aitab neil end väljendada ja annab sõnavabaduse. Interneti-sõltuvusega tuleb võidelda, muutes reaalses maailmas aja veetmise atraktiivsemaks. See võib väljenduda nii tasuta huviringide, spordisektsioonide pakkumises kui ka erinevate ürituste korraldamises ja üleüldiselt vaba aja veetmise infrastruktuuri parandamises. Küberkiusamise vastu tuleks võidelda peaaegu samamoodi nagu tavalise kiusamisega. Kuigi sageli on internetis anonüümsuse tõttu võimatu tuvastada, kes on agressor, peaks suhtumine kiusamisse tulema laste alateadvusest. Piltlikult öeldes peaksid vanemad tekitama lastes turvatunde, et küberkiusamine poleks nende jaoks tõsine probleem. Seetõttu on parim ravim terve suhte jaoks vestlus. Olgu selleks siis vestlus lapse ja vanema vahel või vestlus lapse ja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialisti vahel, kes saab tõesti aidata.
