Valitsuse ettepanek on eriti šokeeriv kuna tundub, et puudub sügavam mõistmine ja austus õpetajate töö vastu. Õpetajate mõnitamine palgaküsimustes võib olla pikemas perspektiivis kahjulik, sest see võib noori eemale peletada õpetajaametist. Kas me tõesti tahame, et andekad noored valiksid eriala mitte kutsumuse, vaid palga tõttu?
Õpetajate töö on Eesti ühiskonnas hindamatu. Õpetajad mitte ainult ei anna teadmisi ja oskusi, vaid kujundavad ka noorte isiksust, väärtushinnanguid ning maailmavaadet. See töö nõuab sügavat pühendumust, laia silmaringi ja suurt empaatiavõimet. Arvestades õpetajate rolli ühiskonnas, on kriitilise tähtsusega, et nende panust väärtustatakse ka materiaalselt.
Kristina Kallase, Haridus- ja Teadusministri, niinimetatud töövõit riigieelarve läbirääkimistel tõsta õpetajate palka vaid 1,7% on mitte ainult ebapiisav, vaid lausa mõnitav, eriti arvestades praeguseid inflatsioonimäärasid. Õpetajate palk peab olema konkurentsivõimeline ja peegeldama töö keerukust ning vastutust, mis kaasneb noorte inimeste harimisega.
Valitsuse ettepanek on eriti šokeeriv kuna tundub, et puudub sügavam mõistmine ja austus õpetajate töö vastu. Õpetajate mõnitamine palgaküsimustes võib olla pikemas perspektiivis kahjulik, sest see võib noori eemale peletada õpetajaametist. Kas me tõesti tahame, et andekad noored valiksid eriala mitte kutsumuse, vaid palga tõttu?
Palgatõusu vajadus on ilmne ja 1,7% on lihtsalt piinlikult vähe, arvestades infilatsiooni ja elukalliduse tõusu. Praeguses majandusolukorras on see tõus naeruväärne ja ei vasta õpetajate põhivajadustele ega ootustele. Selline palgatõus võib hoopis suurendada frustratsiooni ja demoraliseerida õpetajaid, kes on juba ammu oodanud reaalset tunnustust ja toetust.
Kui me tahame Eestis haridussüsteemi kvaliteeti tõsta ja haritud, hoolivaid ning kaasatud kodanikke kasvatada, peame õpetajatele tagama väärika elu. Selle asemel, et anda õpetajatele minimaalne palgatõus, mis ei kata isegi inflatsiooni, peame püüdma luua õpetajatele keskkond, kus nad saavad keskenduda oma tööle, arendada oma oskusi ja panustada ühiskonna arengusse.
Eesti Haridustöötajate Liidu ettepanek 1950-eurosest alampalgast näitab selgelt, et on olemas vajadus ja nõudlus palju suurema palgatõusu järele. Seega peab valitsus alustama reaalset ja õiglast palgatõusu, mis annaks õpetajatele väärika sissetuleku ja aitaks kaasa haridussüsteemi stabiliseerimisele.
Õpetajad vajavad stabiilsust ja turvatunnet. Neid ei tohi jätta majanduslike murede meelevalda, samal ajal kui nad peaksid keskenduma noorte harimisele. Kallase ettepanek tundub pigem nagu katse probleemi eirata kui tõeline soov leida lahendus. Õpetajatele vajaliku palgatõusu eiramine viib paratamatult kvaliteetsete õpetajate kaotamiseni.
Väike palgatõus ei taga õpetajatele mitte ainult majanduslikku turvalisust, vaid näitab ka kuidas ühiskond väärtustab nende tööd ja panust. Kui valitsus ei tunnusta õpetajaid nende töö eest vääriliselt, võib see saata sõnumi, et haridus ei ole oluline ja õpetajate panus pole väärtuslik.
Ühiskonna ja riigi edu sõltub haritud inimestest, kes on õppinud mõtlema kriitiliselt, analüüsima, lahendama probleeme ning olema kaasatud ja vastutustundlikud kodanikud. Õpetajad on need, kes aitavad noortel areneda ja kasvada sellisteks inimesteks.
Lõpetuseks, Kristina Kallase lahendus 1,7% palgatõusuks on solvav ja ebaõiglane. On aeg, et valitsus kuulaks õpetajaid, tunnustaks nende panust ja pakuks neile õiglast ning konkurentsivõimelist palka. Ainult nii saame luua haridussüsteemi, mis toetab nii õpetajaid kui ka õpilasi, kujundades ühiskonda, kus haridust väärtustatakse.
