Scroll to top

Narva spordikoolide tulevik: intervjuu Aleksei Jevgrafoviga


kesknoor - 30. juuni 2026 - 0 comments

Keskerakonna Noortekogu liikmed Georg Villenberg ja Martin Dolinin vestlesid Narva spordikoolide tulevikust Riigikogu liikme, endise Narva linnapea ning Keskerakonna Narva piirkonna juhi Aleksei Jevgrafoviga.

Kesknoored: Mida te arvate Energia spordikooli ja PSK ühendamise plaanist?

Aleksei Jevgrafov: Ma ei toeta spordikooli Energia ja Paemurru Spordikooli (PSK) ühendamise ideed. Sellest on räägitud juba mitu aastat, veel eelmise Narva linnavolikogu koosseisu ajal. Kuid kogu selle aja jooksul ei ole ma kuulnud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis selgitaks, miks selline samm vajalik on.

Enamik põhjendusi on taandunud personaliküsimustele ja soovile muuta olemasolevat juhtimisstruktuuri. Kui aga räägime spordikoolidest, ei saa nii suuri reforme teha üksnes selleks, et vahetada välja või eemaldada mõni konkreetne inimene. Iga muudatus peab vastama peamisele küsimusele: millist kasu see toob lastele ja spordi arengule?

Oluline on mõista, kuidas reform parandab treening- ja õppeprotsessi, tugevdab metoodilist tööd, aitab kaasata uusi treenereid ning arendab sporditaristut. Kahjuks ei ole tehtud põhjalikku analüüsi. Puudub pikaajaline arengustrateegia ja konkreetne tegevusplaan. Kõik taandub kärbetele ja optimeerimisele optimeerimise enda pärast.

Minu hinnangul peitub nende algatuste taga soov ümber jagada linna spordirahastust. Pole saladus, et nende seas, kes soovivad vähendada munitsipaalspordikoolide rolli, on inimesi, kes on seotud erinevate spordiklubidega. Spordiklubid tegutsevad ettevõtluse põhimõtetel ning ma näen ohtu, et raha, mis praegu suunatakse linna spordikoolidesse, võidakse tulevikus suunata erasektorisse.

Samas täidavad spordikoolid lisaks sportlikule eesmärgile ka olulist sotsiaalset rolli. Kõikidest lastest ei saa tippsportlasi. Paljud käivad spordikoolis selleks, et hoida end füüsiliselt aktiivsena, parandada tervist ja arendada oma oskusi. Eraklubid keskenduvad enamasti eelkõige sportlike tulemuste saavutamisele.

Loomulikult vajavad spordikoolid reforme. Kuid muudatused peaksid puudutama eelkõige õppe- ja treeningmetoodikat. Näiteks võiks kaaluda erinevate treeninggruppide loomist: ühed lastele, kes tegelevad spordiga üldise arengu eesmärgil, ning teised neile, kes näitavad häid tulemusi ja on valmis treenima intensiivsemalt.

Olen ise lõpetanud spordikooli Energia võrkpalliosakonna. Omal ajal treenisime kaheksa korda nädalas ning võitlesime pidevalt Eesti meistrivõistlustel kõrgete kohtade eest. Kahjuks