Erakonna Eesti 200 juhatuse liige Aleksei Jašin esitas hiljuti teravat kriitikat Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ja Tallinna linnavalitsuse suhtes seoses nende lähenemisega üleminekule eestikeelsele haridusele. Kuna Jašin esindab ennast hariduseksperdina, võiks oodata, et ta mõistab haridusvaldkonna keerukust laiemalt. Kuid tema süüdistused maalivad lihtsustatud pildi, jättes tähelepanuta eestikeelse hariduse andmise ja korraldamise mitmekülgsuse Tallinnas.
Tallinn, Eesti suurim linn, on mitmekesise elanikkonnaga koht, kus elab palju vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi. Sellise mitmekultuurilise kogukonna huvide ja vajaduste tasakaalustamine nõuab hoolikat lähenemist, mida linnapea Kõlvart on oma ametiaja jooksul näidanud.
Samuti on oluline mõista, et linnapea Kõlvart ei saa üksi kanda vastutust kõigi Tallinna hariduspoliitika aspektide eest. Valitsus ja Haridus- ja Teadusministeerium mängivad olulist rolli tõhusate strateegiate kujundamisel.
Kõlvarti juhtimisel on Tallinna linnavalitsus teinud märkimisväärseid jõupingutusi eestikeelse hariduse tugevdamiseks. Keelekümblusprogrammid on edukalt rakendatud mitmetes koolides ning järjepidevalt on tehtud investeeringuid, et koolitada ning toetada õpetajaid. Linnapea lähenemine rõhutab eestikeelse hariduse tähtsust, austades samas Tallinna
muukeelsete elanike vajadusi. Kogenud koolijuhi Andrei Kante nimetamine abilinnapeaks näitab selget strateegiat, et võtmetähtsusega ametikohad täidetakse oma ala spetsialistidega, kes suudavad lahendada keerulise valdkonna probleeme.
Jašini võrdlus Tallinna ja Narva koolide vahel tundub ebaõiglane. Ida-Virumaal asuvatel koolidel on märkimisväärne eelis, sest neid toetatakse oluliselt rohkem rahaliselt ja
õpetajate palgad on seal suuremad. Selline lähenemine võib põhjustada ebavõrdsust ja õpetajate puudust mujal Eestis, sealhulgas Tallinnas.
Tuleb ka tunnistada, et eelmise valitsuse poolt tehtud kiired otsused on need mille tagajärjel näeme järgmiste aastate jooksul, kuidas meie haridussüsteem kannatab suure õpetajate puuduse tagajärjel ning matemaatika eksamil 3000 õpilase läbikukkumine on alles mäe tipp.
Õpetajate puudus on mitmetahuline probleem, mis nõuab terviklikke lahendusi, sealhulgas uute õpetajate ja õpetajakoolitajate koolitamist. Selles kontekstis on süüdistuste esitamine ebaõiglane. Selle asemel tuleks tunnustada neid, kes teevad igapäevaselt tööd haridusega seotud probleemide lahendamiseks kohalikul tasandil. Linnapea Kõlvart ja tema meeskond seisavad nende probleemidega silmitsi ja pühenduvad lahenduste leidmisele.
Lisaks ei tohi unustada laiemat konteksti, milles linnapea Kõlvart juhib Eesti suurimat ja jõukamat omavalitsust. Meie maailm, sealhulgas Eesti, seisab silmitsi oluliste väljakutsetega, nagu pandeemiajärgne taastumine ja majanduslik ebakindlus. Need tegurid mõjutavad ka haridussüsteemi ning nõuavad tarka juhtimist ja tõhusat tegevust.
Üleminek eestikeelsele haridusele nõuab ühise vastutuse ja kooskõlastatud tegevuse võtmist kõigilt sidusrühmadelt. Valitsusasutused, omavalitsused, haridustöötajad, õpilased ning lapsevanemad peavad tegema koostööd, et saavutada mõõdetavaid edusamme. Linnapea Kõlvart on valmis osalema selles muutumisprotsessis ja tema jõupingutusi tuleks toetada, mitte süüdistada teda keerulise probleemi üksi lahendamise eest.
Lõpuks soovitaksin Jašinil mõelda sellele, kuidas tema kriitika ja ettepanekud võivad aidata kaasa haridussüsteemi parendamisele, mitte lihtsalt süüdistada teisi. Koos saame luua tugevama haridusalase aluse, mis tuleb kasuks meie lastele ja tulevastele põlvkondadele. Kui soovime parandada hariduse kvaliteeti Tallinnas ja kogu Eestis, peame keskenduma konstruktiivsele dialoogile, mitte süüdistustele.
Ismail Mirzojev
Eesti Keskerakonna Noortekogu aseeesimees
