Jan 06

Karine Oganesjan

Meil tuleb otsustada, kas suhtleme Eestis kõigi elanikega või diskrimineerime ja hoiame infot nende eest, kelle vaadatavaimad kanalid pole ERR või TV3, vaid eelkõige venekeelsed kanalid.

PBK teema on üsna pikalt aktuaalne olnud. Tundub, et kõige tähtsam teema riigis on, mis kanaleid kodus vaadatakse ning kuidas Eesti uudised nendes Moskvat toetavad. Kas tõesti on asi selles, et Tallinna linn ostab PBKst eetriaega või on asi selles, et linnavalitsuse liikmed on linna tellitud saadetes? See propagandaks ning valimiste jokkeriks sildistamine tundub olevat mugav viis Eesti ühiskonna mõtestamiseks, mis on tingitud ühelt poolt juba Riigikogu tulevastest valimistest ning teisalt sellest, et venekeelse elanikonnaga pole teised erakonnad püüdnudki suhelda. Pole siis imestada, et kohalike omavalitsuste valimistulemused mõjusid külma dušina ning otsida tuli süüdlast. Selleks sai PBK.

Tuleb mainida, et PBK ei ole ainuke venekeelne kanal Eesti Vabariigis. On kanaleid, kust saab vaadata uudised ja erinevaid programme, mis on toodetud justnimelt Venemaal (CTC, Rossija TV, RenTv, TNT jne). Kui  Tallinna linn ostaks eetriaega näiteks NTVlt, siis unustaks „ühiskonda lohkuv“ PBK ja kirjutaks, kui palju propagandat on hoopis NTVs. Mis on üldse sõltumatu ja propagandavaba meedia on täiesti iseküsimus, arvestades, et igal meediakanalil on omad huvid ja ülemused, kellel on oma nägemus konkreetsetest asjadest. Tean, et ka paljud eestlased, kes valdavad vene keelt, vaatavad neid „Kremli-meelseid“ kanaleid, mis telepakettides pea igaühes olemas on. Minagi vaatan lisaks eesti ja vene kanalitele vahel ka teletoodangut Inglismaalt, Hispaaniast, Hiinast ja Armeeniast, sest programmid eristuvad meie omadest. See ei tähenda, et sõltuvalt kanalist olen äkki selle riigi mõju all.

Teavitustööd tuleb teha kõigis kanalites, mida inimesed jälgivad. Kuidas muidu informeerida ca 30% meie elanikkonnast? Otseloomulikult tuleb seda teha kanalite kaudu, mida inimesed igapäevaselt kasutavad. Muidu oleks nendes kanalites ainult Venemaa uudised ja teemad. Eesti uudised PBKs annavad aga vene keelt kõnelevatele inimestele ülevaadet Eestis toimuvast. Mil moel on tasakaal halvem kui ühekülgsus on arusaamatu. Kui lootus on, et Eesti uudiste kadudes PBKst vahetavad  inimesed kiirelt kanali ETV+ peale, siis see pole reaalsus. Selleks jättis riik õigel ajal töö tegemata nagu tõdes professor Marju Lauristin.

Viimastel päevade süüdistused, et külas on peamiselt ühe erakonna inimesed ja toetajad. Neile süüdistajatele tuletan meelde, et just see konkreetne erakond on linnas võimul ning ka koalitsiooni juhtimas riigis. Meie linnapeal, abilinnapeal, ministritel ja teistel tipp-poliitikutel on kohustus rahvast informeerida ning seda hoolimata nende erakondlikust kuuluvusest. Oluline on mainida, et just Keskerakonnas on kõige rohkem inimesi, kes suhtlevad elanikega nende emakeeles. Samas ei saa mainimata jätta, et lisaks poliitikutele on pidevalt eetris ka teised ühiskonnategelased, aga neid ei panda tähele.

Inimesed on 25 aastaga harjunud vaatama konkreetseid telekanaleid. ETV+ taolisi kanaleid oli vaja 20 aastat tagasi, et tänasel päeval oleks see võimeline konkureerima PBKga. Noor kanal ei suuda täismahus konkureerida vana kanaliga ja seda näitavad ka reitingud. Soovin aga ETV+ edu ning loodan, et PBK kriitikud sooviksid oma energia panna hoopis lahendustesse ja ideedesse, mis ERRi konkurentsivõimet tõstaks.

Üsna kummaline on demokraatlikus ühiskonnas arutada selle üle, mida tohib vaadata ja mida mitte. Kes otsustab mis on propaganda, mis mitte? Täiskasvanud inimesed, kes elavad demokraatlikus riigis on suutelised ise otsustama mida nad vaatavad ja mis nuppu puldil vajutavad. Meie ülesanne on nende valikut austada, kuid viia iga elanikuni Eesti riiki puudutav informatsioon. Pole õige rünnata elanikega suhtlust, et tõsta enda erakonna reitinguid ning viia fookus küsimustelt, mis Eesti elu enim puudutavad.

Nov 19
Vabariigi valitsus soovib tõsta järgmiseks aastaks tulumaksuvaba miinimumi määra 500 euro peale. Muudatus tõstab solidaarsust ja võrdsust ühiskonnas ning aitab kehvemal järjel olevaid inimesi. Solidaarsem ühiskond näitab, et isiku majanduslikust seisust olenemata on tal võrdsed võimalused nendega, kes kuuluvad ühiskonna jõukamasse ossa. Ilma jõukama kihi panuseta pole meil võimalik aidata abivajajaid.
 
On kõnekas, et enamus Euroopa riikidest on võtnud kasutusele astmelise tulumaksu. Ühetaoline tulumaks kehtestati enamasti Ida-Euroopa riikides, sh Venemaal, 1990ndatel ja 2000ndate alguses, et ergutada oma noortes demokraatlikes riikides majanduskasvu. Järk-järgult on sellest maksustamisviisist loobunud Ukraina, Tšehhi, Slovakkia, Albaania ja Montenegro, sest on jõutud arusaamale, et kõigilt inimestelt ei saa ühe mõõdupuu järgi raha koguda ja majanduse ergutamiseks on see viis end ammendanud.
Valitsuse pakutud plaani kohaselt võidaks tulumaksureformist kolm neljandikku Eesti elanikest .  Nende seas on ka politseinikud, õpetajad, päästjad jt. tublid töötegijad. Iga inimene, kes teenib kuus kuni 1200 eurot, hakkab muudatustest võitma kuni 64 eurot kuus. Väike vähemus, kes teenib üle selle summa, peab ühiskonda panustama senisest kuni 36 eurot kuus rohkem. Kui Eesti keskmisele madalapalgalisele perele jääb kuus kätte 64 eurot, siis saab see pere endale lubada mitmekesisemat toidukorvi või mõne kultuuriürituse külastamiseks. Kui säästa aastas võidetud summa, siis oleks see 768 eurot, mille eest saab see pere endale lubada SPA külastuse. Jõukamate 36-eurost kaotust kuus ei peaks nägema karistusena, vaid panusena ühiskonda.
Alati on erinevad reformid tekitanud pisut segadust ja arusaamatusi. Seepärast pole ka imestusväärne praegune olukord, kus muudatused tekitavad palju küsimusi. Siin on riigil oluline roll teha inimestele selgeks ja arusaadavaks, millistele detailidele tuleb tähelepanu pöörata. Maksusüsteemi lihtsus ei saa olla eesmärk omaette, sest kui praegune süsteem jääks kehtima, siis alles 2049. aastal jõuaksime järgmise aasta tasemeni. Lisaks suudame tänaste digilahenduste näol teha arvutil enda eest vastavad arvutused, et ei peaks enda pead vaevama. Väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte jättes tõstetakse nende heaolu. See ei saa olla koht, kus jõukamad inimesed saavad elada nende arvelt.

Oleme Eesti suurim noorteorganisatsioon!

Meie peamised eesmärgid

Kaasamine


Oleme sillaks noorte ja poliitika vahel. Noored peavad, tahavad ja tohivad poliitikas kaasa rääkida – meie aitame nende hääle kuuldavaks teha ning pakume suurepärast võimalust osaleda Eesti suurima erakonna töös.

Kaitsmine


Poliitikute otsused puudutavad tihti noori. Me hoiame silma peal noori puudutavatel küsimustel ning räägime kaasa ka siis kui asju püütakse ajada kabinetivaikuses.

Tutvustame


Keskerakonna ideed ja maailmavaade on Eesti jaoks vajalikud. Viime need ideed noorteni ning selgitame tsentristliku poliitika rolli ja tähtsust ühiskonnas.