Valentina Bortnovski, kesknoor
Maailma on tabanud keerulised ajad ning kahjuks ka Eestit. Nimelt seoses raske geopoliitilise olukorraga meie ümber, mis on oma korda mõjutanud meie toidukorvi kui ka elamiskulude hinda, vaevab suuremat osa meie elanikest küsimus „Kuidas viia otsotsaga kokku talvel kui hakkavad tulema küttearved?“. Seda küsimust veelgi võimendab teadmine, et Eestis on kiirenenud inflatsioon ligi 20-lt protsendilt 22 protsendini, mis on paraku euroala suurim. Kõik see viitab sellele, et eestulev talv tuleb külmem kui kunagi varem, sest energiahinnad tõusevad sügiseks enneolematult kõrgeks ning valikus jääb tavainimesele, kas kütta kodu või osta leiba lauale.
Olen veendunud, et antud küsimuses peab riik tulema toeks oma kodanikele ning leevendust pakkuma antud olukorrale, seda nii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis. Pole küsimustki, et gaasi tarned on seoses geopoliitilise olukorraga ebastabiilsed ning tuleb mõelda alternatiivide peale. Alternatiivid aga peavad olema meie elanikele taskukohased ning mõistlikud. Eesti peaks jõuliselt arendama energeetika valdkonda ning Ida-Virumaal on tegelikult olemas suurepärased võimalused selleks. Peame tõsiselt mõtlema, kuidas saaks oma peamist maavara – põlevkivi – väärindada, et sellest oleks meie elanikele kõige rohkem kasu. Põlevkivi õlitehas oleks üks pikkaajaline meede, mis aitaks saavutada energiastabiilsuse, väärindada meie maavara ning pakuks inimestele töökohti. Tuleb tõdeda, et see ei ole küll kõige keskkonnasäästlikum projekt, kuid valides keskkonnasäästlikuse või riigi energiajulgeoleku vahel, siis viimaste sündmuste valguses on kindel, et valida tuleb energiajulgeolek.
Uus valitsus on seadnud eesmärgiks kiirendada taastuvelektrile üleminekut ja toota aastal 2030 Eestis sama palju taastuvelektrit, kui oleks meie aastase tarbimise kogumaht. Mis on väga ambitsioonikas eesmärk, kuid arvestades, meie riigi asukohta tundub see lihtsalt ilusa eesmärgina. Antud küsimuses peame olema realistid ning endale teadvustama, et päikeseenergiat pole meil aastaringselt ning tuult ka ei puhu piisavalt, et 100% varustada meie riiki elektriga. Pealegi on veel väga suur küsimärgi koht, kuidas utiliseerida tekkivaid jäätmeid, mis tulevad kasutatud tuulikutest ning päikesepaneelidest. Kindel on see, et peale taastuvenergiat vajame me stabiilset energiaallikat olgu selleks termiline energia või siis tuumaenergia, mis tagaks meie energiajulgeoleku aegadel kui tuult ei puhu ning päikest ei paista.
Kogu Euroopa vaevleb energiakriisis ning mure muutub juba kriitiliselt suureks – kas sügisel jagub meie kodudes toasooja, elektrit või gaasi? Ja millise hinnaga? Löögi all on kõik Eesti inimesed ja ka ettevõtted. Näiteks korraldatakse Eesti toidutööstuses praegu palju asju ümber, et võimalikud eesootavad tarnekatkestused üle elada. Kuigi uus valitsus on lubanud tagada Eestis LNG vastuvõtuvõimekuse rajamise käesoleva aasta sügiseks. Gaasivarustuses pannakse seega suuri lootusi alles ehitatavale LNG-terminalile, mille kaudu juba aasta lõpus maagaasi loodetakse saada. Reaalsuses ei tea aga keegi kindlalt, kui kiiresti asjad tegelikult valmivad ning kui palju LNG-d Eestisse tulema hakkab ja mis hinnaga see gaas lõpptarbijani jõuab. Seega üks suur ebakindlus varjutab kogu olukorda. Kuna Eestis pole gaasivarustus tagatud, siis ootaks valitsuselt konkreetseid samme, mis aitaks tööstuses ja kogu ühiskonnas ära hoida suured seiskumised. Kuna riigipoolne toetus on nii ebakindel, siis langeb kogu vastutus hetkel inimeste endi peale. Peame enne talve läbi mõtlema kõik kodu kütmise ja soojustamisega seotud küsimused ning selles küsimuses oleme oma päi.
Riik peab oma inimesi toetama, tagama kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna. Lühiajaline meede oleks elektrihinna lae kehtestamine, seda nii ettevõtetele kui ka eraisikutele, et meie inimestel oleks tagatud energiakindlus. Usun, et paljud ühiskonna lülid võiksid teha koostööd selle nimel, et inimeste heaolu paraneks. See peaks olema kõikide erakondade ja ettevõtete prioriteet, et keegi Eestimaa inimestest ei peaks elama vaesusepiiril ning võlgades selleks, et oma perele sooja tuba pakkuda.
