Kas Isamaa võtab Reformierakonna vastu midagi ette? Ei, pigem vastupidi! Isamaa aitas reformierakondlastel võimule pääseda riigi suurimas omavalitsuses – Tallinnas.
Neljapäeval, 4. aprillil toimusid riigikogu juhatuse valimised. Nagu valitsuse koalitsioonileppes oli kirjas, sai riigikogu esimeheks Eesti 200 esindaja Lauri Hussar ning esimese aseesimehe koha said reformierakondlased ja isiklikult Toomas Kivimägi. See oli täiesti ootuspärane ega üllatanud kedagi. Tõeline intriig oli seotud võitlusega teise aseesimehe koha pärast, mille sai Jüri Ratas, kogudes 27 häält. Samal ajal on Isamaa fraktsioonis 10 saadikut ning Keskerakond otsustas toetada EKRE kandidaati. Kuidas juhtus, et Isamaa kandidaat Jüri Ratas sai rohkem hääli kui EKRE kandidaat Arvo Aller?
Teine aseesimees on reeglina opositsiooni esindaja riigikogu juhatuses. Sellest lähtuvalt on välja kujunenud praktika, et teine aseesimees valitakse eranditult opositsioonierakondade häältega. Nii et opositsioonilisel EKRE-l on 17 häält (EKRE-ga hääletab fraktsioonist välja visatud Kalle Grünthal), Keskerakonnal 6, Isamaal 10. Arvestades, et Keskerakond otsustas seekord mitte toetada teda reetnud Jüri Ratast, vaid anda hääled Arvo Allerile, pidanuks EKRE kandidaadil olema 23 häält, Ratasel aga 10. Võimalik, et fraktsioonitud Mölder, Eesmaa ja Sarapuu võiksid ka Ratase poolt hääletada, mis tagaks talle lõpuks 13 häält. Ratas sai aga kokku 27 häält.
Kuidas on see võimalik? Väga lihtne – Ratas sai vähemalt pooled oma häältest võimuliidu saadikutelt. Iseenesest pole see eriti demokraatlik ja rikub tava, mille eesmärk on valida opositsiooni (mitte valitsuse!) sobivaim esindaja riigikogu juhatusse. Mis mõtet on opositsioonisaadikul seda ametit pidada, kui valitsuse erakonnad hääletasid tema poolt? Kas sel juhul võib Isamaad üldse nimetada tõeliseks opositsiooniks?
Oravate parimad sõbrad
Isamaa hoiab erinevate reitingute järgi Eesti populaarseima erakonna kohta, mida toetab umbes 28% kodanikest. Arusaadav – juba paljude poolt vihatud riigi võimuliidu loomisest peale vastandus Isamaa Reformierakonnale. Selle edukus väärib märkimist. Räägiti, et kui Reformierakonna asemel valitseks Isamaa, siis poleks meil üldse majandusega probleeme.
Urmas Reinsalu ütleb, et kõike tuleb tõestada mitte sõnade, vaid tegudega. Teemegi niimodi ja vaatame, kuidas Isamaa tegelikult käitub. Mida me näeme? Valitsuserakondade saadikud andsid oma hääle Isamaa kandidaadile riigikogu teise aseesimehe valimistel. Kas kujutate ette pretsedenditut olukorda, kus võim hääletaks riigi populaarseima opositsioonierakonna kandidaadi poolt? Üpris keeruline.
Liigume edasi. Kas Isamaa võtab Reformierakonna vastu midagi ette? Ei, pigem vastupidi! Isamaa aitas reformierakondlastel võimule pääseda riigi suurimas omavalitsuses – Tallinnas. Pealegi näeme koalitsiooniläbirääkimistelt, et Isamaa suhtleb Reformierakonnaga väga hea meelega, varjamata oma rõõmu just nendest läbirääkimistest. Selle tulemusena hakkavad nüüd ka Tallinna juhtima samad erakonnad, kes riigi tasandil inimesi vaesusesse ajavad. Ja nagu näeme, sobib see Isamaale päris hästi.
Samamoodi ollakse rahul Tartu koalitsioonis töötamisega koos seal 27 aastat võimul olnud Reformierakonnaga. Meenutagem, et Keskerakonnale heideti just ette, et nad valitsesid Tallinna 20 aastat, mis on Isamaa jaoks juba liiga pikk aeg. Mingi topeltstandard, kas pole? Võib-olla tegelikult seisneb põhjus selles, et Isamaa pole Reformierakonna vastane, vaid liitlane?
Populistid number 1
Riigikogus opositsioonis asus Isamaa end positsioneerima Reformierakonna peamise alternatiivina. Kasutatakse väga valjusid loosungeid, öeldakse ilusaid sõnu populaarsete ideede kohta. Näiteks hakkavad nad koos sellesama Reformierakonnaga ellu viima mittekodanike põhiseadusevastast valimisõiguse äravõtmist kohalikel valimistel. Ainult et erinevalt Reformierakonnast sai Isamaa jaoks see algatus omamoodi kinnisideeks. Tõsi, Isamaa oskab suurepäraselt avaliku arvamusega manipuleerida. Kõige populaarsem peaministrikandidaat Urmas Reinsalu tundus selles ülesandes eriti osav.
Hiljutises Reinsalu ja Mihhail Kõlvarti debatis jättis aga Isamaa esimees kahvatu mulje ning ilustas fakte. Näiteks süüdistas ta Keskerakonda Tallinna eelarve defitsiidis. Vale. Lisaks heitis Reinsalu Kõlvartile ette, et linn üritas teadlikult eestikeelseid lapsi venekeelsetesse koolidesse suunata. Taas ei vasta tõele. Kõlvart juhtis Reinsalu tähelepanu nendele süüdistuste faktivigadele, mille peale Isamaa esimees midagi vastata ei suutnud. Ja see on Eesti populaarseim peaministrikandidaat? Ja see on riigi „peamise“ alternatiivse poliitilise jõu esimees? Edu Isamaa erakonnale koostöös Reformierakonna ja valitsusega!
„Urmas Reinsalu ütleb, et kõike tuleb tõestada mitte sõnade, vaid tegudega. Teemegi niimodi ja vaatame, kuidas Isamaa tegelikult käitub.“
