Hiljutised sündmused, mis on seotud Eesti Keskerakonna juhatuse poolt Parvel Pruunsilla annetuse tagasilükkamisega ja juhatuse liikme Jaanus Karilaiu avaldustega, on põhjustanud laialdast avalikku pahameelt ja tõstatanud olulisi küsimusi. Karilaiu teatud erakonnaliikmete rühma kohta kasutatud mõiste «vene tiib» ja nende etnilise päritolu sidumine nende poliitiliste vaadetega tõstatas minu arvates küsimusi sallivuse, teise seisukoha austamise ja rahvusvähemuste toetamise kohta poliitilises sfääris, kirjutab Keskerakonna noortekogu liige Ilja Schor.
Tänapäeva maailmas, kus kultuuriline ja etniline mitmekesisus muutub üha nähtavamaks ja olulisemaks, muutub stereotüüpide, sildistamise ja varjatud ksenofoobia probleem üha pakilisemaks. Rahvus- ja etniliste rühmade lihtsustatud jaotuste kasutamine, eriti poliitikas ja avalikus elus, võib tuua tõsiseid tagajärgi, sealhulgas ühiskondade lõhestamist, etnilisi pingeid ja usalduse nõrgenemist poliitiliste institutsioonide vastu.
Peaaegu kohe tekkis Jaanus Karilaiu avaldusele ka vastureaktsioon. Vastuseks saatsid Ismail Mirzojev ja Aleksandr Iro, olles äärmiselt rahulolematud ja häiritud, pöördumise Keskerakonna aukohtule. Selles kritiseerivad nad mõiste «vene tiib» kasutamist, osutades põhjendamatutele stereotüüpidele ja üldistustele, mis võivad tekitada erakonnas lahkarvamusi ja pingeid.
Rühma eristamine nimetuse «vene tiib» alusel on solvav ja viib minu arvates ka erakonna liikmete valesti klassifitseerimiseni ning võib kahjustada erakonna ühtsust. Lisaks sellele esitavad Ismail Mirzojev ja Aleksandr Iro Karilaiule mitmeid olulisi küsimusi, nagu näiteks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse erakonnaliikmete «isamaalisust» ja milliste tunnuste alusel liigitatakse erakonnaliikmed vene tiiba.
Parim väljapääs oleks olnud tunnistada liigset impulsiivsust ja lihtsalt vabandada. Oluline on mõista, et asi ei ole ainult 300 000 euro suuruses annetuses, vaid ka selles, kuidas inimesed mõistavad väljendit «vene tiib» – seda võib tajuda nii negatiivse üldistuse kui ka vaenuliku ja riigivastase ühendina.
Nende kriteeriumite läbipaistvast ja selgest määratlemisest keeldumine tekitab kahtlusi Karilaiu hinnangute objektiivsuses ja õigluses. See olukord niisuguse lihtsustatud gruppide jaotamisega peegeldab tõsist probleemi poliitikas ja ühiskonnas. Selline lähenemisviis on vastuolus sallivuse ja mitmekesisuse austamise põhimõtetega, mis on Keskerakonna jaoks fundamentaalsed.
Kahjuks lisas Karilaid vabandamise asemel õli tulle fraasiga: «Kui keegi tõlgendab neid sõnu negatiivselt, on see tema probleem.» See seisukoht väljendab ka härra Karilaiu suhtumist võimalikesse negatiivsetesse reaktsioonidesse tema avaldustele. Kuid see avaldus ei peegelda mitte ainult teatud ebaprofessionaalsust, vaid on ka poliitiku või avaliku elu tegelase jaoks vastuvõetamatu hoiak.
Mõtted seoses Jaanus Karilaiu (KE) sõnakasutusega «vene tiib»
Poliitikul, eriti erakonna juhatuse liikmel, on kohustus olla oma sõnadega ettevaatlik, sest need võivad avaldada olulist mõju avalikule arvamusele ja suhetele erakonna sees.
Tänapäeva maailmas on oluline austada seisukohtade mitmekesisust ja mõista, et eri inimrühmad võivad sõnu ja avaldusi erinevalt tajuda.
Avatud dialoog ja isegi vastandlike seisukohtade mõistmine on konstruktiivse poliitilise arutelu võtmeaspektid. Oluline on mitte lämmatada dialoogi ja argumentide vahetamist, luues tõkkeid suhtlusele ja mõistmisele.
Ebameeldiv avaldus võib avaldada negatiivset mõju poliitiku ja tema erakonna kuvandile valijate silmis. Soovimatus võimalikke probleeme tunnistada ja eitamine, et sõnade eest tuleb vastutada, võib jätta mulje ebaprofessionaalsusest.
Olen selle olukorra pärast väga mures, sest see kahjustab erakonna mainet. Usun, et Jaanus on väljendanud end liiga emotsionaalselt, võib-olla tahtmata kedagi solvata, kuid tegelikult on ta seda teinud. Parim väljapääs oleks olnud tunnistada liigset impulsiivsust ja lihtsalt vabandada. Oluline on mõista, et asi ei ole ainult 300 000 euro suuruses annetuses, vaid ka selles, kuidas inimesed mõistavad väljendit «vene tiib» – seda võib tajuda nii negatiivse üldistuse kui ka vaenuliku ja riigivastase ühendina.
Tasub mainida, et kõnealuse annetuse suhtes pole negatiivset suhtumist väljendanud üksnes mitte-eestlased. See varieerub sõltumata päritolust ja see on normaalne. Seega tuleb mõiste «vene tiib» jätta ajaloolastele.
