2014. aasta alguses valmis valitsuskomisjoni tellimusel „Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat“, milles on välja toodud oodatavad tulemused aastaks 2018. Näiteks üks oodatav tulemus: „Aastaks 2018 narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtumite arv aastas ei ole suurem kui 80.“ (allikas: Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat). Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi järgi oli aastal 2016 narkoainete kasutamisest otseselt tingitud surmajuhtumeid 114.
Sel aastal soovib Tervise Arengu Instituut (TAI) luua Tallinnasse kuni kaheksa süstlavahetuspunkti ehk kahjude vähendamise keskust, kuid elanikkonna ning ka linnaosavalitsuste vastasseis on olnud väga suur. Arusaadav, et linnaosavalitsus on elanikkonna poolt tugevalt survestatud, eriti just kohalike omavalitsuste valimiste eelsel aastal, kuid poliitikute vastasseis kahjude vähendamise keskuste loomisele on tagurlik. See ei ole kindlasti teema millega valijate seas populaarust võita, kuna me räägime ühe sihtgrupi ainsast ühiskonda integreerumise võimalusest.
Kahjude vähendamise keskuste kõnekeelne nimetamine süstlavahetuspunktideks on iseenesest vale, kuna asutus ei tegele mitte ainult narkomaanidele puhaste süstalde jagamisega. Tuleks mõista, et sellises valdkonnas nagu uimastitarbimine on nii praktiliselt kui ka metodoloogiliselt keeruline omada täpseid andmeid abivajajate kohta. Kahjude vähendamise keskustel on ülevaade uimastitarvitajate osakaalust piirkonnas ning keskuste sulgemine ei aita kindlasti kaasa Eesti uimastitarvitajate vähendamise poliitikale.
Lisaks puhaste süstalde jagamisele pakub kahjude vähendamise keskus mitmeid eri tegevusi narkootikumide tarvitamisega kaasnevate riskide vähendamisele. Teenuse osadeks on ka üledooside ennetamine, näiteks on võimalik kahju vähendamise keskuste poole pöördumisel võimalik saada ravimit naloxone hydrochloride ning selle kasutamise koolituse, mis võib üledoosi korral päästa kannatanu elu. Samuti saavad narkomaanid kahju vähendamise keskustest tasuta nõustamist riskikäitumise vähendamiseks, motivatsiooni narkootikumite tarvitamisest loobumiseks ning informatsiooni ravivõimaluste kohta (allikas: TAI koduleht).
Tuleks mõista, et narkomaani jaoks on probleemi tunnistamine üks esimestest ja suurimatest sammudest paranemise poole ning kahju vähendamise keskus võib olla tema jaoks ainuke koht, kus keegi tema probleemi mõistab ning sellele lahendusi leida aitab. Sellise teenuse pakkumine on hindamatu väärtusega nii narkomaani, kui terve ühiskonna jaoks.
Ühiskondlikult uimastiprobleemide varjamise ning maha vaikimisega oleme hästi hakkama saanud ning see on ka tulemusi andnud. On aeg teistmoodi mõtlema hakata!
Marta-Magdaleen Kuningas, Eesti Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige