Poliitikas määrab juhtkond riigi arengusuunda. Juhtidelt oodatakse, et nad järgiksid kõrgeimaid aususe, läbipaistvuse ja vastutuse standardeid tagamaks avalikkuse usaldus. Kaja Kallas on Eesti peaministrina võtnud endale tohutu vastutusega rolli, kus iga tegevus, tegevusetus või sõnavõtt mõjutab riigi sisemist ja rahvusvahelist positsiooni. Hiljutiste sündmuste ja paljastuste põhjal on aga üha enam muresid, mis viitavad sellele, et Kaja Kallasel oleks aeg tagasi astuda, sest Eesti riigi maine on tähtsam kui isiklikud poliitilised ambitsioonid.
Kaja Kallas ümbritsetud monotoonse retoorika sfääriga on sattunud iseenda märkuste lõksu. Kriitika Kajalt Eesti rahvusmeeskonna mängijate suunas sobimatute fotode tõttu võttis aega vaid hetke. Lihtne oli kritiseerida dirigente ja tennisemängijaid nende reisimise pärast “ebasobivatesse” riikidesse. Hoopis keerulisem oli esitada küsimusi oma abikaasale, miks ta tegeleb äriga Venemaal. Ausus on iga juhtpositsiooni nurgakivi. Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku äritegevusega seotud paljastused on heitnud varju Kallase võimele juhtida eelarvamusteta. Murettekitavad seosed idavedude osas ei kajasta mitte ainult tema abikaasat, vaid ka tema võimet säilitada erapooletust otsuste tegemisel.
Demokraatia olemus põhineb läbipaistval suhtlemisel valitsuse ja kodanike vahel. Kahjuks tundub, et eespool nimetatud äritehinguid ümbritsev narratiiv on hägune. Juhi esimene kohustus kriisiolukorras on anda avalikkusele selget, täpset ja õigeaegset teavet. Kallase ja tema lähedaste jutt külvas vaid kahtlusi, mis viitasid sellele, et avalikkuse eest püüti varjata täielikku pilti.
Avalikkuse usaldus ulatub kaugemale sellest, et uskuda juhtide aususesse. See tähendab ka kindlustunnet, et kogu valitsusaparaat on läbipaistev ja usaldusväärne. Paraku hiljutiste
uudiste, paljastuste ja spekulatsioonide tulvaga on paljud hakanud valitsuse usaldusväärsuses kahtlema. Kus suitsu seal tuld, nii mõtlevad paljud inimesed. Selleks, et riik saaks tõhusalt toimida, peab selle kodanikel olema vankumatu usk oma juhtidesse. Praegusel hetkel näib aga see fundamentaalne usaldus olevat kahtluse all ja potentsiaalselt ohus.
Eesti on teinud väsimatult tööd, et kujundada rahvusvahelist mainet läbipaistva, tehnoloogiliselt arenenud ja edumeelse riigina. Skandaalid, eriti need, mis viitavad rahvusvaheliste lepingute võimalikule rikkumisele, kahjustavad seda mainet. Riigi juhina kannab Kallas vastutust iga negatiivse kuvandi eest, mida rahvusvaheliselt projitseeritakse, isegi kui see on kaudne.
Selleks, et riik saaks areneda, on vaja kollektiivset suunitlust ja ühiseid ambitsioone selle suhtes, mis ees ootab. Ühtsus on progressi alus. Pidevate vastuolude tõttu, mis on esile kerkinud, näib riik olevat lõhestatum kui kunagi varem. Need segadused tõmbavad meie tähelepanu eemale Eesti tegelikest väljakutsetest ja võimalustest. Selle asemel, et keskenduda riiklikus diskursuses tulevikku suunatud teemadele, nagu majanduse toetamine, haridussüsteemi parandamine või rahvatervise parandamine, leiame end lõpututes aruteludes peaministri isiklike sidemete üle. See ei ole viis, kuidas juhtida rahvast helgema tuleviku suunas. See on paigaltammumine, mida me ei saa endale lubada praeguses geopoliitilises olukorras.
Tõeline juhtimine ei tähenda ainult laeva juhtimist rahulikes vetes, vaid ka vastutuse võtmist tormide tekkimisel. Üha enamate tõendite, küsimuste ja avaliku pahameele korral oleks
auväärne samm Kaja Kallase jaoks tagasi astuda. See oleks tunnustus, et riigi heaolu ja maine on ülimalt tähtsad kui isiklikud huvid ning ambitsioonid. Kui Kaja Kallas otsustab nende süüdistuste keskel tagasi astuda, loob see tulevastele juhtidele olulise pretsedendi. Sellest saab meeldetuletus, et peaministri amet on püha ja selle pühadust tuleb iga hinna eest säilitada. Tagasiastumine oleks õige samm, mis näitaks, et isiklikud huvid ei tohiks kunagi varjutada riiklikke huve.
Eesti seisab kriitilisel teelahkmel. Läbipaistvuse, aususe ja vastutuse väärtused, mis on määratlenud riiki, on proovile pandud. Selleks, et Eesti saaks edasi liikuda ja keskenduda
uuesti oma uuenduslikkuse, progressi ja ülemaailmse juhtpositsiooni teele, võib olla aeg vahetada juhtkonda. Rahvas väärib juhti, kes ei tekita kahtlusi ja kelle puhul räägitakse riigi
saavutustest, mitte isiklikest vastuoludest. Eesti parema tuleviku nimel võiks olla aeg Kaja Kallasel tagasiastumiseks, et võimaldada Eesti juhtimises uut peatükki, mis on isiklike vastuolude vaba.
