Kesknoored rõhutasid komisjonis, et president on riigi sümbol, kogu rahva esindaja ja põhiseaduse garant, mistõttu on loogiline ja õiglane, et seda ametikohta täidab inimene, kellel on otsene rahva usaldusmandaat .
„Presidendi otsevalimised suurendaksid demokraatlikku legitiimsust ja annaksid kodanikele reaalse võimaluse osaleda ühe kõige olulisema riikliku otsuse tegemisel,” rõhutab noortekogu esimees Dmitriy Fadin.
Noored tõid välja, et praegune süsteem – kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu – eemaldab kodanikud otsustusprotsessist ning muudab riigipea valimise poliitiliste kokkulepete tulemuseks, mitte rahva tahte väljenduseks .
„Riigipea peab täitma oma kohustusi elanike, mitte poliitikute huvides,” lisas Fadin.
Kesknoored tõid komisjonis esile ka demokraatliku paradoksi, millele viitavad avaliku arvamuse küsitlused: Eesti presidenti usaldab ligikaudu 70% elanikest, samal ajal kui valitsuse ja Riigikogu usaldus on alla 20% .
Sellest hoolimata võib praeguse süsteemi tõttu juhtuda, et kõrge rahva usaldusega president ei jätka ametis, samas kui madalama usaldusega institutsioonid jätkavad muutumatult .
„See on selge vastuolu – institutsioon, mida rahvas kõige enam usaldab, ei sõltu tegelikult rahva tahtest,” rõhutasid kesknoored komisjonis.
Kesknoored meenutasid, et otseste presidendivalimiste idee pole Eestile uus – seda on toetanud ka endised presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel . Samuti tõid nad eeskujuks Soome, kus president valitakse otsevalimistel ning see ei nõrgesta parlamentaarset süsteemi, vaid tugevdab riigipea legitiimsust ja ühendavat rolli ühiskonnas .
„Soome kogemus näitab, et otsevalimised toimivad edukalt parlamentaarses vabariigis – sama saab teha ka Eestis,” märkis Villenberg komisjonis .
