Viimase aja üks kõlavamaid teemasid on justiitsministeeriumis lõpetatud töö Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse piiramiseks kohalike omavalitsuste valimistel. Justiitsminister Kalle Laanet leiab, et hääleõiguse omamine nende kahe riigi kodanike poolt tekitab “teatud riske”, mis ohustavad Eesti sisejulgeolekut, rahu ja territoriaalset terviklikkust. Lisaks viitavad eelnõu autorid Vene Föderatsiooni põhiseadusele, mis kohustab selle kodanikke kaitsma oma kodumaad (Venemaad). Eelnõu seletuskirjas on kirjas, et osa Eestis alaliselt elavaid Venemaa kodanikke said oma kodakondsusriigist mobilisatsioonikutse. Kas need argumendid on tõesti piisavad, et õigustada Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääletamisõiguse äravõtmist?
Alustuseks tasub märkida absoluutset konsensuse puudumist eelnõu osas valitsuses endas. Kuigi koalitsioonileppes oli punkt “õigusliku raamistiku loomine Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmiseks põhiseadust muutmata”, kirjutati esitatud seaduseelnõu piltlikult öeldes Reformierakonna büroos. Näiteks juhtis sellele tähelepanu siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets. Lisaks märkis minister, et tegelikult kinnitas justiitsministeeriumi analüüs suure tõenäosusega Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmise põhiseadusevastasust. Seetõttu keeldusid ministeeriumi ametnikud seda eelnõud kirjutamast ning de facto oli selle loomisega seotud vaid Reformierakond. Sellest tulenevalt on reformierakondlaste koalitsioonipartnerite arvamus valitsuses domineeriva erakonna loodud eelnõu kohta täiesti teadmata.
Seaduseelnõu loogikavead
Eelnõu sisust rääkides tasub tähele panna selle ebaloogilisust ja mittevastavust täpsustatud eesmärkidele. Ekslik on väita, et Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõigus kohalikel valimistel ohustab Eesti sisejulgeolekut, rahu ja territoriaalset terviklikkust. Reformierakondlaste arvates on kohalikel omavalitsustel väidetavalt rohkem võimu kui lihtsalt kohaliku elu küsimuste lahendamine. Siiski tasub märkida, et kohaliku omavalitsuse tegevus on seadusega selgelt reguleeritud. Kohalikud omavalitsused ei saa riiklikult tähtsate küsimustega tegeleda juba seadusandlikul tasandil. Venemaa ja Valgevene kodanikel puudub hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel, mis põhiseaduse paragrahvi 56 järgi on kõrgeima riigivõimu teostamine. Kas aastaid Eestis elanud, regulaarselt makse maksvad ja seadusi järgivad inimesed ei saa otsustada näiteks ühistranspordi korraldamise ja meelelahutusürituste pidamise küsimusi oma paikkonnas? Kõlab ebaausalt.
Argument Eesti venelaste lojaalsusest oma kodakondsusriigile on täiesti kohatu. Imelik on hinnata tervet elanikkonnarühma, tuginedes tõendina selle riigi põhiseaduse sätetele, mille territooriumil see elanikkonnarühm isegi ei ela. Loomulikult on nii rahvusvähemuste kui ka kodanike hulgas alati inimesi, kes pole rahul oma riigi tegevusega. Seda juhtub kõikjal ja seetõttu ei saa kogu elanikkonda tõestamata asjade tõttu häbimärgistada. Sellest rääkis muuhulgas ka Kaitsepolitsei endine peadirektor Arnold Sinisalu, kes ütles, et Eestis pole nn “viiendat kolonni”. Lisaks on üsna arusaamatu eelnõu autorite argument, et valimisõiguse äravõtmise kaalukas põhjus on Vene Föderatsiooni kodanike mobiliseerimine Eestis. Kas see tähendab, et kui isegi tahetakse mobiliseerida Vene kodanikku Eestis Vene sõjaväkke, läheb ta tõesti ajateenistusse ja Ukraina vastu sõdida? Absoluutselt mitte.
Väärib märkimist, et eelnõu olemus diskrediteerib muuhulgas ka kohalikel valimistel kandideerivaid Eesti kodanikke. Kolmandate riikide kodanikud ei või ise osaleda kohalike omavalitsuste valimistel, vaid saavad hääletada ainult Eesti ja EL-i riikide kodanike poolt. Juba praegu on selge, et reformierakondlasest justiitsminister peab Eestis elavaid Venemaa ja Valgevene kodanikke ohuks julgeolekule. Kas see tähendab, et justiitsminister peab Eesti kodanikke, kelle poolt venelased ja valgevenelased hääletavad, ohuks julgeolekule ka? Küsimus, millele jääb vastama vaid justiitsminister ja Reformierakond.
Eelnõu põhiseadusevastasus
Absoluutne enamus sõltumatuid ametnike ja õigusteadlasi viitab Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääletamisõiguse äravõtmise põhiseadusevastasele. Põhjuseid selleks on palju. Esiteks põhiseaduse paragrahvis 12 ette nähtud diskrimineerimise keeld. Sellest tulenevalt on võimatu hääleõigust ära võtta ainult Venemaa ja Valgevene kodanikelt, võtmata seda ära kõigilt kolmandate riikide kodanikelt. Mõned õigusteadlased ütlevad, et seda sätet saab riivata, nagu peaaegu kõiki inimõigusi, kuid selleks peab olema mõjuv põhjus. See põhjus on tavaliselt riigi julgeolek. Kuid nagu saime teada, ei saa kohalikel valimistel hääletamisõigus kuidagi ohustada riigi julgeolekut.
Teiseks mõistete ebamäärasus eelnõus. Reformierakond kasutab eelnõus mõistet “hääleõiguse peatamine”. Tegelikult on täiesti teadmata, kui kaua “peatamine” võib kesta. Kalle Laanet usub, et see kestab seni, kuni Venemaa naaseb normaalsete demokraatlike riikide nimistusse, teised poliitikud ütlevad, et sõja lõpuni. See asjaolu annab üleliigselt palju võimu seadusandjale, nagu ka see, et kõigi Riigikogu ja/või Euroopa Parlamendi poolt tunnustatud agressorriikide kodanikelt võetakse hääleõigus. Nagu Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom ja riigikogu liige Aleksei Jevgrafov õigesti märkisid, tekib sel juhul õigusliku ja poliitilise välja segu, mis kahjustab suuresti demokraatiat ja võimude lahususe põhimõtet Eestis. Kes teab, mis tulevikus saab? Võimule võivad tulla radikaalid ja pretsedenti kasutades samasuguse hääleõiguse ära võtta näiteks USA, Kanada või Ukraina kodanikelt. Lihtsalt sellepärast, et nad tahavad.
Reformierakonna poliitilised mängud
Justiitsminister Kalle Laaneti erinevad kommentaarid näitavad, et isegi reformierakondlased ise ei usu, et suudavad Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel hääleõiguse ära võtta. Sellele viitab ministri ebausaldus põhiseaduspärasuse, aga ka eelnõu heakskiitmise suhtes parlamendi ja koalitsioonipartnerite poolt. Lisaks märkis Laanet ise, et põhiseaduspärasuse kohta teeb otsuse riigikohus. See tähendab, et minister on valmis selleks, et president keeldub sellele seadusele alla kirjutamast. Õiguskantsler rääkis negatiivselt ka ideest võtta Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõigus. Ka reformierakondlastega võimuliitu kuuluvad sotsiaaldemokraadid pole rahul. Jääb mulje, et reformierakondlased on nagu väga väsinud artistid, kes näitavad oma leivanumbrit. Nad saavad ise aru, et eelnõu vastu ei võeta ja ka rahvas on sellest hästi teadlik. Mis on justiitsministri ja Reformierakonna motivatsioon alustada menetlust ilmselgelt põhiseadusega vastuolus oleva ja läbimõtlemata eelnõuga? Vastus on lihtne – politikaanlus. Reformierakond püüab näidata, et aitab Eesti julgeolekule kaasa ja tahab ära võtta teiste erakondade potentsiaalselt valijaskonnalt hääleõiguse, et suurendada võimalusi võita suurtes ja olulistes omavalitsustes. Nende hulgas on ka Tallinn. Samas lõhestab ühiskonda tõsiselt juba katsed kelleltki kodakondsuse või rahvuse alusel valimisõigust ära võtta. Kahju, et meie riigis võimupartei mõtleb ainult oma huvidele, unustades oma inimesed täielikult.
