Sept 11

Olles lõpetanud äsja keskkooli, olen näinud, kuidas kõigi koht ei ole gümnaasiumis. Sissaastumislävend on minu arvates igati õigustatud. Igas keskkoolis on õppureid, kes on tulnud väiksemast koolist või jätkanud õpinguid samas koolis ning kevadeks on neist juba 3-4 õpilast vähem. Kõige kurvem on aga see, kui õpilane otsustab jätta kooli pooleli enne keskkooli lõppu ning tööturul konkureerida on pea võimatu. Tööandjad ootavad kvalifitseerunud töötajaid, kuid ametialaste oskusteta töötajate arv on hetkel kolmandik. Lävend oleks märguandeks juba põhikooli lõpetajale, et jõuda selgusele, kas vajadusel pingutada rohkem, et jätkata õpinguid gümnaasiumis või langetada otsus kutsehariduse kasuks. 

Noored, kelle tase jääb alla lävendi, tunnetavad tegelikult juba ise, et gümnaasiumis on raske hakkama saada ning ratsionaalsem oleks valida kutsehariduskeskuses eriala, mis võimaldab paari aasta pärast tööturule siseneda. Kindlasti nõustun Repsi välja toodud märkusega, et tuleks muuta ka kutsekoolide õppekavasid, et noorel oleks rohkem valikuvõimalusi eriala valikul. 

Hetkel on jäänud vale arusaam, nagu viielised saavad ülikooli, neljalised keskkooli ja kolmelised kutsekooli. Keegi pole väitnud, et kutsekoolidesse lähevad lollid - kutsekool võimaldab edasi minna  kõrgkooli, iseasi paljud seda kasutavad. 

Praegu on noortel ka võimalus saada põhikoolis õpi- ning karjäärinõustamist, mis aitab  noorel selgusele jõuda, kelleks ta saada tahab. Siinkohal võiksid koolid teha rohkem teavitustööd ning viia õpilased haridusmessidele, kus saadakse kõige parem kokkupuude erialadega kui ka otsene kontakt kooliga.

Nagu Mailis Reps sõnas, lähevad vaid väike osa põhikoolilõpetajaid kutsekooli ning endiselt on niinimetatud lapsepõlvepikendajaid, kes lähevad gümnaasiumi mõtlema ja vaatama. Ka lapsevanemad peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma võsukeste haridusalastes küsimustes ning olema toeks, kuid siiski arvestama noore enda valikuga.

 

Aug 20

Keskerakonna noortekogu korraldab 20. augusti puhul üle-eestilise aktsiooni, mille raames jagatakse sini-must-valgeid rinnamärke linnades üle kogu Eesti.

Keskerakonna noortekogu aseesimees Karine Oganesjan leiab, et kesknoortele on 20. august eriti südamelähedane, sest taasiseseisvumises kandis noorte hinnangul kõige kandvamat rolli Keskerakonna pikaaegne esimees Edgar Savisaar.

"20. august on tähtpäev, mida Eesti noored peavad ausees hoidma ja ajaloolisi sündmusi mäletama. Soovime enda aktsiooniga antud päeva veelgi erilisemaks muuta," rääkis aktsiooni eestvedaja Karine Oganesjan.

Rinnamärke jagatakse Tallinnas, Narvas, Tartus, Jõgeval, Viljandis, Põlvas, Võrus ja Rakveres. Otsi meid ülesse oma linnas kell 12!

Oleme Eesti suurim noorteorganisatsioon!

Meie peamised eesmärgid

Kaasamine


Oleme sillaks noorte ja poliitika vahel. Noored peavad, tahavad ja tohivad poliitikas kaasa rääkida – meie aitame nende hääle kuuldavaks teha ning pakume suurepärast võimalust osaleda Eesti suurima erakonna töös.

Kaitsmine


Poliitikute otsused puudutavad tihti noori. Me hoiame silma peal noori puudutavatel küsimustel ning räägime kaasa ka siis kui asju püütakse ajada kabinetivaikuses.

Tutvustame


Keskerakonna ideed ja maailmavaade on Eesti jaoks vajalikud. Viime need ideed noorteni ning selgitame tsentristliku poliitika rolli ja tähtsust ühiskonnas.